22. mail tapeti Londonis 25-aastane noormees nimega Lee Rigby. Tegemist oli palgasõduriga, kes käis leiba teenimas Afganistanis ja ka Küprosel. Tapatöö panid toime kaks neegrit. Ajalehe The Daily Telegraph andmeil olid mõlemad ründajad Nigeeria päritolu Briti alamad, kirjutab veebisait Vabamõtleja, keskendudes eelkõige riigijuhtide sõnakasutusele.

Veretöö toimepanijad ei põgenenud. Üks mõrvar, lihakirve ja matšeetega, jäi ka videosalvestusele (vabatahtlikult). “Me peame võitlema nendega nii nagu nemad meiega. Silm silma ja hammas hamba vastu. Vabandan selle naise ees, kes täna kõike pealt nägi, aga meie kodumaal näevad naised sama iga päev. Te ei hakka end kunagi turvaliselt tundma. Tõugake oma valitsus troonilt, nad ei hooli teist. Kas arvate, et poliitikud kavatsevad surra? Ei, surevad tavalised inimesed nagu teie ja teie lapsed. Saage siis neist (poliitikutest) lahti. Öelge neile, et nad tooksid teie väed tagasi, et saaksime rahulikult elada,” põhjendas oma tapatööd kahekümnendates mees.

Politsei saabudes said kahtlustatavad tulevahetuses (?) haavata ja viibivad nüüd haiglaravil.

Briti valitsus kutsus kokku eriolukordade komisjoni. “Tegemist on äärmiselt õõvastava kuriteoga. Me püüame… Politsei püüab leida täit selgust juhtumi kohta. Tugevad märgid näitavad, et tegemist oli terrorismi juhtumiga,” kinnitab David Cameron.

Selle asemel, et keskenduda ohvri positiivsele ja seltsivale loomule, oleks vajalik aru saada, miks see toimus. (Sest mida saame lugeda lääne massimeediast? Põhiliselt kui noor ja sõbralik ohver oli.)

Selles kirjatükis tahaksin hoopiski keskenduda riigijuhtide sõnakasutusele, sest sõnadel on suur tähendus. Suurbritannia peaminister David Cameron nimetas juhtunut terroriks või terrorismiks. Vaatame eesti keele seletavast sõnaraamatust, mida peaksid need mõisted õigupoolest tähendama.

Terrorism on süstemaatiline vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine poliitiliste või sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks (hrl. teatud rühmade poolt); terroriaktide toimepanek.

Terror on poliitiliselt motiveeritud vägivald; sellised vägivalla-, hirmuteod.

Seega, terror on vägivalla rakendamine poliitiliste või sotsiaalsete eesmärkide nimel.

Kuidas nimetada NATO jõudude nn humanitaarmissiooni? Avalikkuse ette on jõudnud küll ja küll teateid (isegi videokaadreid!) sündmustest kaugel Lähis-Idas või Aafrika mandril, kus “terroriste õpetatakse” kõige ehedama sadisti kombel. Kas mäletate veel Wikileaksi poolt avaldatud videot, millelt näeme USA lennuväe “vaenlaste neutraliseerimist”? Või sadistlikke fotosid Guantanamo-laadsetest piinalaagritest? Kas oleme piisavalt julged tunnistama, et oleme ka ise pesuehtsad terroristid?

Või tahate väita, et eesmärk pühitseb abinõu? Ei, ei. Ka neil on ju oma eesmärk. Või üks eesmärk on parem kui teine? Üks terrorist on võrdsem kui teine? Siin laskume juba filosoofilisse arutellu, millest kogenud demagoogid(poliitikuid mõtlen) oskavad puhtalt välja tulla. Mitte küll mõistusepäraselt aga puhtalt.

Ma ei õigusta Londoni tapatööd. Tahan lihtsalt öelda, et poliitikute osavas manipulatsioonis, propagandas ja äripõhise uudisetööstuse ees tuleb pea selge hoida ja mitte minna vooluga kaasa. Ka täiesti soovimatu juhtum kasutatakse sihilikult ära.

Vaata ka Lowkey videot “Terrorist?”:

Allikas: Vabamõtleja

Loe lisaks:

Aasaru, Heikki. (23.05.2013) “Briti võimud peavad sõduri mõrvamist Londonis terroriaktiks”.

Euronews. (22.05.2013) “Brutal London killing sparks security alert”.

Foto: ekraanikuva

Toimetas Ksenia Kask