Foto: Wikimedia Commons + Ralf Roletschek 

Eesti pealinna ühistranspordis saab kohalik sõita nulleuropiletiga – ja paljud tahavad sellest (soodustusest) lahti saada, kirjutab Berliner Zeitung. Tasuta bussi(trammi-trolli)sõit võeti Tallinnas esmakordselt kasutusele 2013. aastal. Aga paljud elanikud pigem maksaksid jälle bussis ja rongis sõitmise eest, arvatakse välismaal, kus praegu käivad diskussioonid tasuta transpordi üle. Allolev artikkel on tõlge Berliner Zeitungist, selguse mõttes lisatud mõned toimetuse kommentaarid.

Kui berliinlased on oma 9-eurose pileti eest nõus rõõmsalt tasuma, siis Tallinnas kasutatakse bussi- ja trammitransporti tasuta. Tasuta pilet võeti kasutusele üheksa aastat tagasi ja võiks arvata, et sellega on asi lahendatud. Kuid see on tänaseni vastuoluline teema ja paljud eestlased eelistaksid taas piletisüsteemi.

Aga kõigepealt: 2013. aasta populistliku linnapea sõnul peaks tasuta ühistransport aitama pärast finantskriisi hätta sattunud inimesi. Kuid siin on konks: Tallinnas on bussis ja trammis sõitmine tasuta ainult neile, kes on Tallinnasse sisse kirjutatud (lisaks õpilased (kuni 19-aastased k.a) ning 65-aastased ja vanemad isikud (reg elukoht Eesti Vabariik – toim.).

See aga tähendab, et paljud ümberkaudsete piirkondade inimesed kirjutasid end sisse Tallinnasse, et saaks pealinnas tasuta ringi sõita. Plaan toimis – registreerimised Tallinnas kasvasid 6000-lt umbes 10 000-le uuele sissekirjutusele aastas. See omakorda tõi pealinna rohkem maksuraha väiksemate omavalitsuste arvelt, kelle rahakott on niigi õhem.

Tasuta sõit on ebamugav

Paljud inimesed, eriti Tallinna tudengid ja pensionärid, hindasid tasuta transporti kõrgelt, sest see võimaldas säästa palju raha. Aga analüüsid on näidanud, et autode arv teedel pole üheksa aastaga vähenenud. Inimesed, kes varem autoga sõitsid, teevad seda siiani. Auto jääb staatuse sümboliks ja praegune ühistranspordi kvaliteet ei ole kõigile alternatiiviks.

Vaatamata kõigile neile kogemustele laiendas riik 2018. aastal tasuta ühistransporti üle riigi (millistes maakondades saab Eestis sõita nulleurose piletiga, vaata SIIT – toim.). Jällegi, see kõlab suurepäraselt, kuid tegelikult ei lahendanud see ühtegi probleemi. Nii nagu Saksamaal kehtib 9-eurone pilet, sõidavad paljud kohaliku transpordiga vaid siis, kui on valmis kiirrongi asemel kolm korda aeglasema ja ebamugavama rongiga sõitma. Sama on Eestis tasuta bussidega. “Tartust Tallinna minnes sõidan ikka kõige kiirema bussi või rongiga, mis maksab mulle 10–15 euro ringis,” kirjutab artikli autor Maria Punamäe (Tallinn–Tartu on maakonnavaheline ehk kaugliin ja tasuta nende kahe linna vahel praegu sõita ei saagi. Tasuta kaugliinid tekkisid 2018. aastal, kui maakonnaliinidel kehtima hakanud tasuta sõit laienes automaatselt avalikele kaugliinidele, kus tasuta said sõita noored alla 19 ning eakad; praegu kehtib ühistranspordiseaduses tasuta sõit ainult soodustatud isikutele – vt ühistranspordiseadus § 34–38 – toim.). Tasuta bussid sõidavad aeglaselt ja peatuvad igas bussipeatuses, seega kasutavad neid peamiselt vanemad inimesed. Seetõttu on “tasuta” bussid enamasti pooltühjad.

Infrastruktuur ei arene

Tasuta busside üks peamisi eesmärke oli saada rohkem inimesi ühistransporti kasutama. Kuigi riik on viimastel aastatel “tasuta” transpordiks järjest rohkem raha andnud, näitab statistika, et see projekt pole õnnestunud. Reisijad tahavad mugavust. Kahtluse korral kasutavad inimesed ikkagi autot, isegi kui see maksab rohkem. Paljud maksavad pigem pileti eest ja saavad parema ühistranspordi, kui sõidavad tasuta, kuid ebamugavalt.

Ja veel: enne tasuta transpordi tutvustamist oli Eestis ka hirm, et tasuta ühistranspordi tõttu investeeringud jätkuvalt kahanevad. Täpselt nii juhtuski. Infrastruktuuri parendusi on tehtud väga vähe, pigem on mõned liinid aastate jooksul tühistatud.

Nii et samal ajal kui berliinlased arutavad, kas ühistransport peaks jääma sama odavaks või muutuma koguni tasuta, vaidlevad eestlased, kas peaksime ühistranspordi taas tasuliseks muutma. Aasta-aastalt maksab nulleurone pilet riigile üha rohkem. Ja ajapikku imestavad eestlased, kui kaua meie väike ja mitte nii rikas riik veel sellist süsteemi rahastada suudab. Ja miks üldse?

*Tõsi ta on, et Eestis leiab nii Riigikontroll (vt artiklit) kui ka mõni erakond (vt artiklit), et tasuta transport ei tasu ära ja sellel teemal käib elav diskussioon (mis muutub eriti elavaks tavaliselt enne valimisi).– Toim.

Allikas: berliner-zeitung.de

Tõlkis Hando Tõnumaa

Toimetas Sander Soomaa