Foto: Canva + kollaaž

Keskealised ja vanemad inimesed mäletavad aega, kui 1980ndate lõpul võeti Eestis kasutusele toidutalongid nagu sõja ajal, nendega sai poest hädavajalikku kraami, nagu näiteks tangud, suhkur, munad, leib, margariin, liha, viin jne. Idee seisnes selles, et kuna kaupa oli vähe, siis talongidega üritati garanteerida, et kõigile jätkuks vähemalt 1 pakk / vastav kogus eluvajalikku toodet. Mäletan, kuidas väikese lapsena seisin koos vanematega poejärjekorras, kus võis olla lausa sadakond inimest ootamas oma toidumoona. Talongidega tehti ka vahetust – need, kes viina ei joonud, leidsid kindlasti mõne joodiku, kes lisa-viinatalongi eest oli nõus “vahetuskaupa tegema”. Mitmed märgid näitavad, et selline toidutalongi stsenaarium võib peagi taas käiku minna.

Koroonapettusest ja elektrihinna tõusust tingitud majanduse kokkukukutamise tagajärjel sihilikult loodud inflatsioon, tööpuudus jne on vaesemad piirkonnad ja vaesemad perekonnad viinud katastroofilisse olukorda, kus riik on sunnitud “appi tulema”, et inimesed üldse ellu saaksid jääda. “Appi tulema” on jutumärkides, sest majanduse kokkukukutamine on olnud maailmavalitsejate Suure Lähtestamise (The Great Reset) plaan algusest peale: “Sul ei saa olema mitte midagi ja sa oled õnnelik.” Kui pole tööd ega raha ning võib-olla on ka poeletid tühjad, siis saab Suur Vend tulla vaktsineeritud ja tõhustava doosiga tuunitud “hoolivatele” kodanikele appi kas toidutalongide või kodanikupalgaga.

Venemaa majandusteadlane kutsub üles toidutalonge mitte häbiväärseks pidama

Toiduhindade tõus võib viia selleni, et Venemaal tekib vajadus kehtestada madala sissetulekuga kodanikele toidutalongid ja kuna selline praktika on kasutusel paljudes riikides, siis seetõttu pole vaja seda karta, ütles Venemaa Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadusdirektor ja majandusteadlane Ruslan Grinberg teisipäeval RIA Novostile.

“Mis puudutab tarbijahindu, siis nende kasvu jätkumisel või kiirenemisel peab valitsus kas hakkama subsideerima olulisemate toodete tootmist või on vaja Venemaal toidutalongid kehtestada. Paljudes riikides, sealhulgas USA-s, on need juba kasutusel, miljonid inimesed kasutavad neid ja pole häda midagi. Meil on lihtsalt nendesse suhtumine veidi erinev. Venelaste meelest on toidutalongid häbiväärsed,” märkis Grinberg.

40 miljonit ameeriklast elab toidutalongide abil

USA-s kasutab SNAP (Supplemental Nutrition Assistance Program (Täiendav toitumisabi programm)) toidutalongide abi ca 40 miljonit inimest ehk lausa 12% elanikkonnast. Enamik toidutalongide kasutajaid liituvad selle programmiga lootes, et see on ajutine faas nende elus, kuid praktika näitab, et paljud jäävad sellesse tugisüsteemi kinni.

Maaleht katsetab, kuidas 10 euroga päevas söönuks saada

Tänases Maalehes jagavad kolm ajakirjanikku oma kogemusi sellest, kuidas kümnekaga päevas söönuks saada. Selgub, et linnamees peab ikka väheke koomale tõmbama ja oma harjumusi muutma, et sellise eelarvega söönuks saada; maal elades ja ise toitu kasvatades pole aga mingit probleemi, et odavalt läbi saada, leiavad katsealused: 300 eurot kuus on selline summa, et ilmselt näljasurm ei tuleks ka kolm korda väiksema eelarvega.

Loomulikult on igati mõistlik aeg-ajalt ja eriti rasketel aegadel oma väljaminekud üle vaadata ning kulusid koomale tõmmata, aga kas me ei ela juba ultramoodsal interplanetaarsel ajastul, kus robotid ja tehisintellekt peaaegu kõik meie eest juba ära teeb, et me ei peaks “virelema” ja kolm korda päevas praekartuleid või tatraputru sööma, et eelarvega välja tulla ja et ka elektriarve makstud saaks?

PS. Riigikogu liige Anti Poolamets jagas äsja Facebookis ka aastatagust fotot, mida Varro Vooglaid kommenteeris järgnevalt: “Aasta eest tegi Kaja Kallas riigikogu liikmena ettepaneku panna rahvahääletusele küsimus, kas Eestis tuleks uuesti kasutusele võtta toidutalongid. Tundub, et peaministrina suudab ta viia meie ühiskonna olukorda, kus küsimust tulebki hakata arutama.”

Foto: ekraanikuva

Hando Tõnumaa