Tuleva aasta riigieelarvest rahanduskomisjonis välja hääletatud autode käibemaksumuudatuse eelarveaugu lappimiseks on arutluse all ka juriidilised nõksud, vahendab Eesti Päevalehte BNS.

Enda tekitatud eelarveaugu kinnilappimise üle pead murdvas rahanduskomisjonis on nüüd riigifirmade dividendide kasutamise kõrval ringelnud veel teinegi võimalik juriidiline skeem, mis ehk võimaldaks eelarveauku tasandada kärbetega, aga seda alles järgmisel aastal.

Nõks ise on järgmine. Riigieelarve seaduses on punkt, mis ütleb: “Riigieelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud kulude tegemist.” Ehk siis, kui tulusid laekub ootamatult vähe, saab rahandusminister väljamakseid piirata ja eelarvet tasakaalus hoida.

Kuna nii käibemaksu kui ka tulumaksu muudatused on menetluses, ei saa öelda, et sealt plaanitud tulusid ei tule. Kui aga järgmisel aastal, kui on uus eelarve, selgub “ootamatult”, et firmaautode tulu ei tule, võiks rahandusminister teoreetiliselt kulusid kinni pidada.

Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor kinnitas, et sellise skeemi kasutamise mõte tuli rahandusminister Jürgen Ligilt. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) tõdes samuti, et sellist võimalust tutvustas Ligi. Minister ise seda Eesti Päevalehele ei kinnitanud.

Sester tõdes, et nimetatud võimalust arutati ja see saaks teoreetiliselt käiku minna, kui käibemaksuseaduse eelnõu juulikuus jõustuks, ühtlasi leidis ta, et selline skeemitamine poleks õige. Tema sõnul on aruteludelt läbi käinud igasuguseid ideid ja ta kinnitas, et järgmiseks nädalaks on olemas projekt, kuidas eelarveaugu teemaga edasi minna.

Rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev (SDE) kinnitas, et kirjeldatud skeem on teoreetiliselt tõepoolest võimalik, aga kasutada seda ei saa, sest see võimalus on jäetud ootamatuteks olukordadeks, kus tulude prognoos on alt vedanud. “Ja ei saa ka loota sellele, et ehk laekub eelarvesse tulusid rohkem kui plaanitud, see oleks hea õnne peale minek,” ütles ta. “Sisuliselt oleks see ikkagi defitsiidi suurendamine, mida riigikogu eelarves teha ei tohi,” lisas ta.

Allikad: BNS, Eesti Päevaleht

Foto: manufacturingtoday.com.ng

Toimetas Mariann Joonas