Abipaketis sisalduva sõjavarustuse täpseid koguseid julgeolekukaalutlustel ei avaldata. “Abipakett on kokku pandud nii, et sellest oleks Ukrainal maksimaalselt kasu, ilma et Eesti enda kaitsevõime kannataks. Vajalikud varud taastame,” selgitas Pevkur.

Kaitseminister viitas ka sellele, et Ameerika Ühendriikide viimane abipakett Ukrainale oli 200 miljonit dollarit ning oli uhke selle üle, et  väikese Eesti oma on võrdluses suurriigiga nii märkimisväärne.

Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti teeb ettepaneku leppida kokku lääneriikide sõjalise abi maht Ukrainale vähemalt tasemel 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Pevkur rääkis ka sellest, et kaitseministeerium on koostanud strateegiapaberi, mis näitab kalkulatsioonide najal, et Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks piisab, kui Ukraina toetajad eraldaksid sõjalisele abile 0,25 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust aastas ning kinnitas, et Eesti on valmis järgmise nelja aasta jooksul Ukrainat selles suurusjärgus toetama, sest Ukraina sõdib ju ka meie eest.

Koos uusima paketiga on Eesti andnud alates 2022. aastast Ukrainale sõjalist abi ligi 500 miljoni euro väärtuses ehk umbes 1,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.