93aastane Pärnu haigla hooldekodu elanik protestis piirangute vastu näljastreigiga

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. veebruar 2022 kell 16:27



Foto: Pexels/Mathias (foto on illustratiivne)

Jaanuari lõpus keeldus Pärnu haigla Ravi tänava õendus- ja hoolduskeskuses elav 93-aastane Salme Siimisker protestiks külastuskeelu vastu kogu toidust. Kuus aastat tagasi president Ilveselt aumärgi vastu võtnud naine peab protestipaastu kokku kümme päeva, et tõmmata tähelepanu hooldekodudes olevate inimeste õigustele, vahendab Pärnu Postimees.

 

Viimased neli aastat Ravi tänava õendus- ja hoolduskeskuses elanud tervisehäda tõttu voodisse aheldatud naine on eluga hooldekodus üldjoontes rahul ja ütleb, et töötajad on sõbralikud. Ta mõistab hästi, et hooldajaid on vähe, kuna nende palk on väike ja nii raske töö peale seetõttu ei kiputa.

Põhjus, miks naine streikima hakkas, on taaskehtestatud külastuskeeld: veebruari algusest saab hooldekodu elanikele tuua pakke, ent lähedasi külla ei lubata ja kolm korda COVID-19 vastu kaitsepoogitud Siimiskeril tuleb hooldekodu suletud uste taga viibida.

Siimisker koroonat põdenud pole ja haigust ei pelga. “Kui vaktsiine pakuti, lasin süstid ära teha. Mulle see halvasti ei mõju, mu immuunsus on loomulikult küllalt kõrge – ma ei jää levivatesse nakkushaigustesse,” märkis ta.

Pärnu haigla õendushoolduskeskuses kehtestati 1.–15. veebruarini ajutine külastuskeeld eesmärgiga kaitsta hoolealuseid, patsiente ja töötajaid. Põhjuse selleks andis haiguskolle ühes osakonnas, mis nüüdseks on kontrolli alla saadud. “Viis nakatunut põdesid haigust kergelt ja on praeguseks COVIDist tervenenud,” ütles Pärnu haigla õendus- ja hoolduskeskuse juht Margit Seppik.

Nooruses Tartu ülikoolis farmatseudiks õppinud Siimiskeri eesmärk on seista enda ja teiste hooldekodu elanike vajaduste ja inimlike soovide eest. Protestiaktsiooniga püüdis ta pöörata ühiskonna tähelepanu hooldekodudes elavate inimeste probleemile, kelle jaoks külastuskeeld võtab elurõõmu ja -tahte.

Enesetunde üle naine paastu ajal ei kurtnud: “Joon palju vett ja tunnen end hästi. Olen varasemas elus ka söömata olnud, kui tööl kollektiivselt paastusime – pikemad paastud kestsid kuni kolm nädalat,” selgitas ta.

Siimisker oli söömata kümme päeva. Vanuritega võiks tema sõnul selliste määruste vastuvõtmisel arvestada. “Paraku meilt ei küsi keegi, mis tunde see meis tekitab,“ ütleb ta, et suhtlemine on tema arvates inimese põhivajadus. Kui üldse ei saa suhelda, sureb inimene ära,” ütleb ta.

Ka õiguskantsler Ülle Madise tõi tunamulluste ja mulluste kontrollkäikude kokkuvõttes esile, et täielik külastuskeeld pole sotsiaalhoolekandeasutustes mõistlik. “Hooldekodu elanikud peavad lähedastega suhtlemist äärmiselt oluliseks ja lähedastega kohtumise piiramine võib olla suure stressi ning ärevuse allikaks,” kirjutab ta kontrollkäikude kokkuvõttes.

 

Loe pikka lugu Pärnu Postimehest

Loe Salme Siimiskeri kohta ka SIIT.

Foto: Pexels/Mathias (foto on illustratiivne)

 

Toimetas Sander Soomaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt