Fotokollaaž: Canva.com

Nagu Telegrami lugejad juba teavad, siis 1. septembril 2025 jõustub uus rahvatervishoiu seadus, millega muu hulgas antakse alus sekkuda “libameditsiini” levitamisse ja karistada näiteks mõnda alternatiivmeedia väljaannet kuni 80 000 eurose trahviga. Detsembris palusime advokaadibürool Emerald Legal seadust analüüsida ning tol korral selgus, et see järgib WHO soovitusi ning piirab arvamusvabadust. Jaanuaris palusime vastuseid lisaküsimustele ja siis selgus, et probleeme võib tekitada ka “keelatud” sisu arhiivis hoidmine.

Nüüd avaldame ka kolmanda analüüsi, kus soovisime vastust küsimusele: millised on reaalsed võimalused minna selle seaduse vastu kohtusse, et see saaks tühistatud? “Pärast koroonapettust peaks WHO ja Terviseamet olema viimased, kellel on mingitki sõnaõigust tervise teemadel kaasa rääkimiseks. Kas on mõtet teha ühishagi kogu selle teema vastu,” lisasime põhiküsimusele.

Advokaat Märk Mürk vastas nii:

Üldist. Kõigepealt märgin, et võimalus seaduse täielikuks tühistamiseks on igal juhul äärmiselt väike. Kui tuvastatakse rikkumine, püütakse seadust esmajärjekorras muuta ja kohandada vastavusse normidega, mida seadus või selle konkreetne säte varem rikkus. Kui aga muudatused osutuvad võimatuks, võib seadus seejärel tühistamisele minna.

Seaduse muutmine ilma kaebuseta. Kollektiivne pöördumine Riigikogule. Seaduse muutmise taotlemiseks ei ole tingimata vaja kaebust esitada – piisab ka kollektiivsest pöördumisest Riigikogu poole koos ettepanekuga, kuidas kehtivat regulatsiooni parandada. Pöördumine peab sisaldama nii sisulisi kui ka õiguslikke põhjendusi, mis toetavad esitatud ettepanekut. Riigikogu võtab pöördumise menetlusse ainult siis, kui sellele kogutakse vähemalt 1000 allkirja. Rohkem infot selle võimaluse kohta: https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/raakige-kaasa/esitage-kollektiivne-poordumine/.

Vaidevõimalused. Vastuvõetud seadust on võimalik vaidlustada nii riigisiseselt – Riigikohtus – kui ka riigiväliselt – Euroopa Komisjonis.

Vaidlustamine Riigikohtus. Riigikohtus on võimalik vaidlustada seaduse vastavust põhiseadusele. Kahjuks on isikute ja juhtumite ring, mille korral saab Riigikohtus seadust vaidlustada, oluliselt piiratud. Riigikohtule saab pöörduda põhiseaduslikkuse kontrolliks õiguskantsler, president või esimese ja teise astme kohtud.

Meie juhul on kõige sobivam lahendus pöörduda õiguskantsleri poole põhjendatud avaldusega, milles küsime põhjalikku hinnangut, kas uus seadus on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kollektiivne avaldus jätab õiguskantsleri silmis palju veenvama mulje. Kui õiguskantsler tuvastab vastuolu, on tal õigus teha ministeeriumile või Riigikogule ettepanek seaduse muutmiseks. Kui seadust ei muudeta, võib õiguskantsler algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ja pöörduda Riigikohtusse, mis teeb lõpliku otsuse seaduse vastavuse kohta põhiseadusele.

Vaidlustamine Euroopa Komisjonis. Kui õiguskantsler otsustab menetlust mitte algatada, võib kaaluda muid samme, näiteks kaebuse esitamist Euroopa Komisjonile. Selle eelduseks on, et liikmesriigi seadus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, näiteks põhiõiguste hartaga. Kaebuses komisjonile tuleb juba selgitada, kuidas Eestis vastu võetud seadus rikub Euroopa Liidu õigust. Komisjon hindab, kas kaebus on põhjendatud ja kas rikkumine mõjutab EL-i õiguskorda. Kui rikkumine või vastuolu tuvastatakse, saadab komisjon Eestile ametliku kirja koos nõudega rikkumine kõrvaldada. Kui rikkumist ei kõrvaldata, pöördub komisjon Euroopa Kohtusse, kellel on õigus teha Eestile siduv otsus, mille tulemusena võib seadus nõuda tühistamist või muutmist.

Variantide erinevused. Pöördumine esmalt õiguskantsleri poole on perspektiivikam (suurem eduvõimalus) ning nõuab märkimisväärselt vähem ressursse. Võib eeldada, et õiguskantsleril kulub meie avalduse lahendamiseks 1 kuni 3 kuud ning kui õiguskantsleri poole pöördumine on edukas, saab ta teha ettepaneku Riigikogule. See tähendab, et kogu protsess kestab umbes 3–9 kuud. Võid tutvuda meie büroo viimase eduka pöördumisega õiguskantsleri poole järgmises artiklis: https://www.postimees.ee/8172678/oiguskantsler-soovitab-kaitseministril-tosta-reservvaelastele-makstavat-toetust-ja-huvitist. Euroopa Komisjonis võtab aga kogu asi aega vähemalt 1–2 aastat.

Seega on minu ettepanek esitada õiguskantslerile avaldus.

Kes soovib ise seadust lugedes vastusega sammu pidada, saab selle alla laadida siit. Telegrami huvitasid enam paragrahvid 15 ehk näiteks terviseteemalise info jagamine ja 35 ehk sellega seotud karistused. Info nõuetekohasuse üle otsustab ja karistusi määrab seaduse järgi kohtuväliselt Terviseamet. Põhiliseks nõudeks seaduses on muidugi tõenduspõhisus, kuid nagu me kõik koroonapettuse ajal nägime, siis Terviseamet uskus teadust – uskus valikuliselt vaid WHO poolt ette antud teadust ning oli pime kõikidele teistele teaduslikele ja tõenduspõhistele seisukohtadele. Seaduse kehtestasid aga samad inimesed, kes koroonapettuse korraldasid.

Toimetuse märkus

Telegram uurib seadust ja sellega seonduvat edasi ning hoiame oma lugejaid järgmiste analüüside jms kursis. Iga selline päring advokaadibüroole on kulukas – kui soovid Telegrami tegemist toetada, võid vormistada Telegrami tellimuse – hetkel on käimas sooduskampaania: kõigest 33 eurot 6 kuu eest!

TELLI SIIT!

Toimetasid Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa