Foto: Allar Jõksi Facebook / Kanal2 “Reporter” ekraanikuva

“Eile esitasin halduskohtule kaebuse valitsuse piirangukorraldustele. Kaebus on esitatud ühe Kalamaja perekohviku huvides, kuid puudutab kõiki, kelle suhtes mai alguses pikendati keeldusid-teatrid, restoranid ja spaad,” kirjutab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks oma Facebooki seinal.

Jõks jätkab:

“Valitsuse peale kaebamine ei tähenda, et oleksin viiruse eitaja. Küll eitan arusaama, et viiruse tõrjel ei pea riik arvestama teiste õigustega.

Kas korralduse seletuskirjas on põhjendatud, kuidas mõjutavad kitsendused haridust, ettevõtlust või kultuuri tarbimise harjumusi? Ei.

Kas siit leidub andmeid, mis võimaldavad järeldada, et teatrid või kontserdisaalid on nakatumisohtlikud kohad? Ei.

Kas on kaalutud alternatiivseid piiranguid, mis võimaldaks kohvikuid mitte sulgeda nagu näiteks nõuded hajutatusele, lahtioleku aegadele, täituvusele. Ei.

Kas leiab põhjendusi, miks peavad etendused ja kontserdid olema keelatud, kuigi võrreldes märtsi algusega, kui riik keerati lukku on 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta ning haiglaravil viibivate inimeste arv vähenenud ligi kolm korda? Ei.

Selle asemel leiab asjassepuutumatud üldisi viiteid teistele riikidele ja uuringutele. Iirimaa näide paraku ei põhjenda, miks Eesti nakatumisnäitajad mai alguses nõuavad just selliseid piiranguid ning miks näiteks hajutatuse või täituvuse piiramine ei ole piisav.

Kuigi puudub andmestik, et teatrid oleks nakkuskolded, õigustab valitsus keeldu sellega, et teadmata päritoluga nakatumiste osakaal on suur. Paraku puudub õigusnorm, mis lubaks haldusorganil nakatumisohtlikkust “kõhutunde“ pealt mõnele tegevuskohale omistada.

Keeld teatrites ja kontserdisaalides viibida tõstatab kahtluse, et valitsus ise ka ei usu, et mask viiruse vastu aitaks. Vastasel juhul võiks ju maskiga ja hajutatult etendust turvaliselt nautida.

Korralduse autorid võiks minna restorani omaniku juurde. Kes nüüd on võlgu pangale, rendileandjale ja jumal teab kellele ning ainukeseks perspektiiviks on maksejõuetus. Vaadata talle silma ning öelda, et pöördu kohtusse. Kui hästi läheb, saab aasta poole pärast kohtust positiivse otsuse. Selleks ajaks on jõus aga uued piirangud mis iganes mitmenda laine tõrjumiseks. Ja kõik algab otsast peale.

Puudused valitsuse keeldude põhjendamisel tõstatab küsimuse, kelle ülesanne on viirusetõrjel vaadata suuremat pilti.

Yuval Noah Harari on sellele 26.veebruar Financial Timesis tabavalt vastanud. Ta selgitas, et riiki lukku keerates ei piisa küsimusest: “Kui palju inimesi jääb COVID-19-ga haigeks, kui me lukku panekut ei kehtesta?” Lisaks tuleb küsida: “Kui paljud kaasneb riigi lukustamisega depressioon? Kui palju inimesi kannatab siis halva toitumuse all? Kui paljud jäävad koolist eemale või kaotavad töö? Kui paljud saavad abikaasadelt peksa?”

Kas erinevate põhiõiguste kaalumine on teadusnõukoja ülesanne? Ei, seda peavad tegema need, kes on valitud ja seatud. Pealegi puudub teaduslik meetod, kuidas erinevaid põhiõigusi ja väärtusi tasakaalustada ja kaaluda.
Kuidas panna poliitiline vastutus sinna, kuhu see peaks kuuluma ehk kuidas sundida valitsust käituma Vabariigi Valitsusena? Sügisel valitaval Vabariigi Presidendil on mille üle mõelda. Ja mitte ainult temal.”

Valitsuse koroonapiirangute vastu on kohtuasju alustatud (ja mõningaid ka juba võidetud) ka Saksamaal (restoran, maskid, üldised piirangud), Soomes, USA-s (Ohio-s, Michiganis), Belgias.

Allikas: Allar Jõksi Facebook, lingid artikli sees

Foto: Allar Jõksi Facebook / Kanal2 “Reporter” ekraanikuva

Toimetas Mariann Joonas