Kuidas toita 7 miljardit inimest? Mis saab siis, kui meid on juba 9 või 11 miljardit? Kas on võimalik Maa kasvavat populatsiooni toita jätkusuutlikul moel ilma kemikaalide saaste, kasvuhoonegaaside emissiooni ja jääkproduktide kuhjumiseta? Neid küsimusi on uurinud Hollandi firma Except Integrated Sustainability, mis koondab  enam kui 30 teadlast, disainerit ja sotsiaalset ettevõtjat, kelle eesmärgiks on viia jätkusuutlik areng uuele tasandile. Ühe nende potentsiaalselt kogu maailma toidutootmist reformiva projekti esimene etapp saab loodetavasti teoks siinsamas Eestis. Arkna mõisa planeeritakse revolutsioonilist suurkasvuhoonet Polydome, mis integreerib moodsa tehnoloogia ja permakultuuri põhimõtted üheks jätkusuutlikuks tervikuks.

Rakvere vallas asuv Arkna mõis seisis aastakümneid tühjana ja lagunes. Alates 2012. aastast tegutseb seal MTÜ Arkna Terviseküla, mis koosneb praegu kolmest inimesest. Nele Rogenbaum, Olle Saare ja Piret Kuldkepp loodavad Arkna mõisast kujundada tervikliku ja kasumliku kompleksi, mis koondab nii põllumajanduslikku tootmist kui ka turismiobjekti. Projekti arendamisel planeeritakse kaasata kohalikku kogukonda, luues töö- ja elukohti. Projekti arendamisel on peamisteks printsiipideks luua uudsete tehnoloogiate abil tervislik, energiasõltumatu ja jätkusuutlik elukeskkond, mille keskmeks on isemajandav mõis. Muuhulgas planeeritakse Arknasse rajada innovaatiline kasvuhoonesüsteem Polydome. Tegemist on  ühel hektaril laiuva ehitisega, mis katab 3000–5000 inimese toiduvajaduse. Seni ei ole mitte kuskil maailmas sellist projekti teostatud, Eestisse püstitataks esimene.

Monokultuuride asemel toitu tootev ökosüsteem

Esimene erinevus Polydome’i ja senise konventsionaalse põllumajanduse vahel on see, et seal ei kasvatata ridade kaupa monokultuure. Selle asemel rajatakse toitu tootev ökosüsteem, milles jooksevad veekanalid kaladega ja puuviljapuude all kasvavad seened. Põllumajanduse reformimine on Excepti üks peamisi prioriteete. “See, kuidas meie toit kasvab, kuidas seda koristatakse, turundatakse ja kuidas see meie taldrikule jõuab, on uskumatult raiskav ja intensiivselt energiakulukas tsükkel,“ sõnas Excepti juht Tom Bosschaert Euroopa teaduse ja innovatsiooni uudiseid kajastavale väljaandele Horizon.

Tänapäevased põllumajanduspraktikad põhinevad monokultuuride tootmisel ning toovad endaga kaasa tõsiseid ja kaugeleulatuvaid probleeme. Pikk turundusahel jätab tootjale endale kätte väga vähe tulu ja tarbijad ei tea, kust nende toit pärineb. Monokultuuride kasvatamine katkestab looduses normaalselt toimuva protsessi, mille käigus kõik taaskasutatakse. Selle asemel saastatakse keskkonda sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditega, hävitades ohtralt väiksemaid elusolendeid ja kahjustades inimese tervist.

Kombinatsioon pinnasetaimedest ja hüdropoonikast

Polydome’i kontseptsiooni loomisel külastati mitmeid põllumajandustootjaid, küsitleti eksperte ning loodi põhjalik andmebaas erinevatest toidutaimedest. Selle põhjal loodi kõrge saagikusega kasvuhoone ökosüsteemi mudel, mis kaasab endasse ka loomad, kodulinnud, kalad ja putukad. Pinnasel baseeruvad kultuurid on kombineeritud hüdropooniliselt kasvavate kultuuridega ning saagi korjamiseks ja transpordiks on loodud sisemine logistikasüsteem.

Hüdropoonika ehk vesiaiandus on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid. See meetod loodi peale seda, kui avastati, et taimed omastavad vajalikke toitaineid anorgaaniliste ioonide kujul veest. Hüdropooniliselt kasvavad taimed istutatakse inertsesse ainesse, nt kivivilla või kruusa ning juhitakse sealt läbi vesi, milles on lahustatud vajalikud mineraalained.

Arukas süsteem suurendab saagikust

Selle asemel, et toota ühte saadust odavaks ekspordiks, kasvatatakse Polydome’is erinevaid kõrge väärtusega saaduseid kohalikuks tarbimiseks. Kuna Polydome’is on kõrge saagikus (60–90 kg ruutmeetri kohta) ja lai hulk erinevaid saaduseid (enam kui 50 toidutaime ja seeneliiki, kanad, munad, kalad ja mesi), võimaldab isegi väike Polydome rikkaliku valiku toiduvarusid paljude inimeste jaoks. Võrdluseks võib tuua, et monokultuurina kasvatatava nisu saagikus on 0,56 kg ruutmeetri kohta ning kartulitel 3,16 kg ruutmeetri kohta. On hinnatud, et Polydome’i põhimõttel ehitatud  süsteemi kasutades võiks isegi nii tihedalt asustatud linn nagu New York toota oma katustel suure hulga vajalikust toidust.

Kuigi Polydome kasutab moodsat kasvuhoonetehnoloogiat, seisneb selle tõeline innovatiivsus hoopis mitte-tehnoloogilises strateegias: see suurendab toidu tootmist ja liigirikkust pigem sarnaselt isemajandavale ökosüsteemile kui tööstuslikule farmile. Erinevalt tavalistest kasvuhoonetest, mis toodavad valdavalt vaid üht liiki saaki, on Polydome multikultuuride süsteem, milles kooseksisteerivad paljud liigid ja elusolendid. Taimed, loomad ja putukad on strateegiliselt põimitud, et ühendada jääkproduktide, vee ja energiaringlus ning püüda maksimaalselt kasu erinevatest ruumi- ja valgusoludest. Süsteemis elavad kanad ja kalad on vabad ja loomulikele elutingimustele võimalikult sarnastes tingimustes ning saagitaimede planeerimine piirab vajadust rutiinse inimtöö järele.

Mitte midagi ei jää üle ega puudu

Peamine disainialane väljakutse Polydome’i loomisel oli tulemuslike saagitaimede gruppide loomine, nii et omavahel sobivad taimed kasutavad ruumi ja toitaineid parimal moel. Need grupid on nagu legoklotsid, mida saab omavahel paljudes erinevates kombinatsioonides sobitada, olenevalt sellest, milline on kohaliku turu nõudlus ja kasvuhoone soovitud saagikus.

Olenevalt valitud taimede ja loomade kombinatsioonist võib Polydome olla täielikult jääkproduktidest vaba. Taimsed jäägid lähevad taaskasutusse multši, komposti või kalasöödana ning loomsed jääkproduktid töödeldakse ümber taimedele väetiseks. Selle asemel, et varjutada vähem valgust vajavaid taimi spetsiaalsete mehhaaniliste varjude abil, paigutatakse need selliste taimede varju, mis nõuavad enam valgust. Seente kasvatamine, kanad ja kompost aitavad lisada süsteemi CO2 loomulikul moel, selle asemel, et seda fossiilsete kütuste baasil lisada. Kombineerides erinevate taimede kokku istutamist ning pinnases kasvavaid taimi hüdropooniliste süsteemidega, saavutatakse kõrgem saagikus kui ühegi teise põllumajandusmeetodi puhul.

Kuidas Polydome’i idee Arknasse jõudis?

Selleks, et visioonist saaks reaalsus, oli Exceptil vaja leida partner, kes sooviks seda teostada. Samal ajal otsisid Arkna mõisa arendajad võimalust, kuidas juba mõisas eksisteeriva piimakarja toodetav CO2 suunata kasvuhoonesse. Internetiavarustes jäid silma just Excepti innovatiivsed ideed. Nele Rogenbaum võttis hollandlastega ühendust ning koos viidi 2015. aasta teises pooles Arknas läbi tasuvusuuringud ja loodi äriplaan Horizon 2020 toetuse abil.

Eestis on kasvamas nõudlus kohaliku mahedalt toodetud toidu järele ning aina enam eestlasi on nõus maksma selle eest ka veidi kõrgemat hinda kui odava ja maitsetu importkauba eest. Tasuvusuuring näitas, et Polydome’i loomine Arknasse oleks majanduslikult võimalik ja jätkusuutlik. Kui 2016. aastal saadakse paika Polydome’i ehitamise rahastus, siis planeeritakse tootmisega alustada  juba aastal 2018. Arkna Polydome planeeritakse kolmetasandiline, et võimaldada puudele ja teistele taimedele sobiv kasvukõrgus. Sinna juurde luuakse külastajate keskus ja restoran, mis võimaldab maitsta, osta ja kogeda kõike, mida Polydome pakub.

Arkna projekti eripära on ka see, et sinna liidetaks juba praegu toimiv piimafarm – 500 lehma väljaheidetest toodetav biogaas oleks energiaallikaks kasvuhoonesüsteemi valgustusele.  Excepti juht Tom Bosschaert on sõnanud, et tasuvusuuringud Polydome’i ja aeropooniliste kasvatussüsteemida vallas näitavad, et sisehoonetes kasvatamine võib olla jätkusuutliku toidutootmise süsteemi puuduv lüli. “See ei ole vastus, mis lahendab kõik maailma toiduprobleemid, kuid see on üks peamisi koostisosi, mis aitab meil nii kaugele jõuda,“ loodab Bosschaert. Ning selle põneva idee kasvulava on siinsamas Eestis.

Vaata videot Polydome’i kohta:

https://www.youtube.com/watch?v=vc11wDU_k7Q

Allikad: Delfi, Except, Except 2, Horizon, Prezi

Pildid: except.nl, Ivar Leidus / Wikimedia Commons

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.