Fotokollaaž: riigikogu.ee + Ryhor Bruyeu (Grigory Bruev) / Grisha Bruev + Canva.com

“Et leevendada auto- ja kõigi teiste tõusvate maksude mõju töövõimetutele äbarikele, otsustasid saksad armuliselt tõsta puudetoetusi. NB, toetussummad on kuu ja mitte päeva kohta,” jagatakse sotsiaalmeedias iroonilisel toonil tabelit, mille kohaselt osa toetusi erivajadustega inimestele tõusevad vaid mõnekümne sendi võrra.

Kõnealuses tabelis olevad andmed pärinevad automaksu eelnõu seletuskirja lisast, mis on täiskujul leitav riigikogu kodulehel (vt: Uuesti arutamine > Seletuskirja lisa uuesti arutamise teiseks lugemiseks).

Pilt: Koostatud riigikogu.ee lehel leitava seletuskirja põhjal

Puudega inimeste toetuste suurendamine ja abivahendite vajaduspõhine tagamine on toetusmeede, mis aitab vähendada mootorsõidukimaksu mõju kõige haavatavamale sihtrühmale, seisab sotsiaalministeeriumi lehel.

Viis Eesti erivajadustega inimesi esindavat organisatsiooni väljendasid oma juulikuises ühispöördumises Riigikogu poole muret selle üle, kuidas valitsus otsustab tõlgendada võrdse kohtlemise põhimõtte käsitlemist puudega inimeste kahjuks: “Meedia vahendusel on meieni jõudnud info, et valitsus soovib mootorsõidukimaksu seaduse vastu võtta ja puudega inimeste erisuse seadusest välja võtta. Alternatiivmeetmete hulgas pakutakse Sotsiaalministeeriumi poolt puudega inimestele abivahendite piirmäärade tõstmist, mis muudavad mõne sihtgrupi jaoks abivahendi soodsamaks, kuid meedet ei saa võrdlusesse panna mootorsõidukimaksu erisustega, sest need täidavad kahte väga erinevat eesmärki. Seega on puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele pakutud alternatiivlahendused arusaamatud. ”

Liidud tõid välja ka, et statistikaameti andmetel ei ole suhtelises vaesuses elavate inimeste riigi keskmine võrreldes 10 aasta taguse ajaga oluliselt muutunud (2011- 17,5% vs 2022- 22,5%), samas suhtelises vaesuses elavate puuetega inimeste arv on 10 aastaga kahekordistunud (2011- 26,1% vs 2022- 45,4%).

“Mootorsõidukimaksu seaduse väljatöötamisel väljapakutud puudetoetuste tõusud on pisike leevendus 18 aastat muutumatuna püsinud puudetoetustele. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on seaduse järgi mõeldud puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks (Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 1 lg 2) ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõstmine on hädavajalik sõltumata mootorsõidukimaksust. Samuti on riik võtnud endale Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga kohustuse vähendada vaesuse negatiivset mõju puudega inimestele. Vaadates otsa vaesusnäitajatele, teeb murelikuks ka asjaolu, et arutluse all on mitmete maksude tõstmine, tulumaksuvaba miinimumi kaotamine, mis lööb kõige rohkem madala sissetulekuga inimesi ja leibkondi, kuhu kuuluvad ka eeltoodud näitajate alusel puudega inimesed.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on seisukohal, et lisaks varasemalt kokkulepitule täiendavate sotsiaalmeetmetega mootorsõidukimaksu erisuste asendamist ei ole asjakohane ega loogiline teha,” märkisid ühendused.

Allikad: lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas