Foto: 14384063 © Chaoss | Dreamstime.com

President Alar Karis andis täna heakskiidu mootorsõidukimaksu seadusele, mille ta varasemas versioonis oli jätnud välja kuulutamata, vahendab ERR. Kuid Delfi Forte andmetel teeb valitsus esimesi ettevalmistusi autoomanikele veel ühe maksu kehtestamiseks – päevakorras olevat ummikumaksu loomine.

President jättis automaksu seaduse esimesel korral puudega inimeste ebavõrdse kohtlemise tõttu välja kuulutamata.

Uus, välja kuulutatud seadus sätestab puuetega inimestele ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varem plaanitud maksuvabastuste asemel sihitud toetusmeetmed.

Paraku tähendavad antud toetusmeetmed enamusele erivajadustega inimestest vaid alla euro suurust toetuse tõusu ( < viidatud artiklis ka tabel toetuste summadega). Kõige enam tõusevad toetused raske ja sügava puudega lastel ja sügava puudega tööealistel – nendesse gruppidesse kuulub 9848 inimest, kokku oli 2023. aastal Eestis 120 066 puudega inimest. Ehk siis toetuste reaalne tõus hõlmab üksnes 8,2% puudega inimestest. Kui arvata juurde ka raske puudega tööealised, kes hakkavad igakuiselt juurde saama 0,91-15,22€, siis on suurema toetuse saajate hulgaks 26348 inimest ja hõlmatus 21,9%.

“Liikumispuudega inimeste ja liikumispuudega laste vanemate jaoks on auto ABIVAHEND, mis võimaldab iseseisvamat toimetulekut. Seega maksustatakse tegelikkuses liikumispuudega inimese ABIVAHENDIT. Mis tähendab, minu arust nii liikumisvabaduse kui ka vaba eneseteostuse piiramist,” kommenteeritakse automakse teemat ühes puuetega inimeste Facebooki grupis.

Ummikumaksuga ületataks elanikkonna taluvuspiir

Juhuslikult Forte käsutusse sattunud kirjavahetusest ilmneb, et regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametnik saatis ühele omavalitsusele kirja, milles seisid ka read:

“Plaanime ministrile välja pakkuda KOV tulubaasi suurendamiseks ka ummikumaksu. Kas oskate öelda, kui suur on XYZ liiklustihedus, et mille peale võiks esimesed arvutused teha.“

Eesti autoomanike liidu juhatuse liikme Simmo Saare sõnul oleme kindlasti jõudnud praeguseks olukorda, kus maksukoormuse suurendamine, olgu tegemist siis kas autodega seotud või mõne muu maksuga, on ületanud elanikkonna taluvuspiiri.

“Lisaks on ilmselge, et sarnaselt automaksuga saab ka ummikumaksu kehtestamise mõte olema mitte mõne murekoha lahendamine, vaid lihtlabane raha kogumine. Auto omamise ja kasutamise tingib vajadus – enamiku inimeste jaoks on auto põhimõtteliselt tootmisvahend, mille abil saab käia tööl ja teenida elatist. Sellise tootmisvahendi risti ja põiki maksustamist ei saa käsitleda millegi muuna kui inimeste toimetuleku kallale minemisena,“ sõnas Saar.

Ummikumaksu on maailma suurlinnades kehtestatud nii piirkonna- kui ka ajapõhiselt. “Asukohapõhiselt oleks seda Tallinnas aga üsna koomiline teha, sest suurimad ummikud ei ole tipptunnil mitte südalinnas, kust võiks eelduslikult olla soov autosid eemal hoida, vaid Tammsaare teel – Sõpruse puiestee ja Tondi tänava vahelisel alal – ning sealt ei tahaks nähtavasti keegi autosid eemal hoida,” kirjutab Forte tegevtoimetaja Aivar Pau.

Ministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik ütles vastuseks Forte päringule, et plaani tegelikult pole ja praegu käib alles “erinevate võimaluste kaardistamine”.

Allikad: lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas