Fotod: Toomas Huik, PM/Scanpix Baltics

Telegram avaldab esimesena Eestis järje möödunud aasta septembris tähelepanu tõmmanud teemale, kus lahati põllumajandusministeeriumis aastakümneid kestnud korruptsioonijuhtumit. Lugu on võtnud üpris huvitava pöörde, mida valgustab ministeeriumiga vägikaigast vedavate Helgi Marga ning Heldur Jaan Tõnissoni volitatud esindajate 23. märtsil 2014 avaldatud pöördumine Sven Mikseri poole. Avaldame selle täiskujul koos asjakohaste dokumentidega.

Me pöördume avalikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri poole, et ta kaaluks tõsiselt oma erakonnakaaslase Ivari Padari sobivust põllumajandusministri ametikohale Taavi Rõivase poolt loodavas valitsuses.

Tulevane põllumajandusminister Ivari Padar viis meie hinnangul Mart Laari valitsuse põllumajandusministrina (25. märts 1999 – 28. jaanuar 2002) läbi AS Tartu Agro kasutuses põllumajandusmaade ebaseadusliku riigi omandisse jätmise, erapooliku maade rendilepingu sõlmimise ja riigiettevõtte aktsiate erastamise, mistõttu sellel inimesel ei tohiks enam olla tagasiteed Eesti Vabariigis ministri ametikohale.

1. augustil 2013. a esitas Toomas Marga Põllumajandusministeeriumile taotluse (millega saate põhjalikumalt tutvuda siin) eelpool viidatud tehingute ja haldusaktide uurimiseks, kuna ilmnesid kahtlused, et aastaid tagasi viidi selle protsessiga ellu üks suurejooneline pettus. Selle taotlusega ühinesid 26. augustil 2013. a ka vendade Hans ja Jaan Tõnissoni järeltulijad Hilja Valk ja Heldur Jaan Tõnisson (ühistaotlusega tutvuge siin).

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder otsustas 6. septembril 2013. a luua Põllumajandus- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Maa-ameti ja Tartu Maavalitsuse esindajatest töörühma, kes asus nendes avaldustes toodud kahtlusi kontrollima ja avaldas oma seisukohad 7. märtsil 2014. a (nende seisukohtadega tutvuge siin). Need seisukohad on viisakalt öeldes jahmatavad.

Ebaseaduslikust maade võõrandamisest

Padari eelkäija, Rahvaliidu erakonda kuulunud põllumajandusminister Andres Varik otsustas kolm päeva enne ministri ametikohalt lahkumist, s.o 22. märtsil 1999. a, allkirjastada käskkirja nr 66, millega otsustas jätta riigi omandisse ainsa avaliku huvi väljendusega vajadusega säilitada Põllumajandusülikooli õppebaas, Tähtvere vallas Tartumaal 89,97 hektarit endisi talumaid.

Põllumajandusminister Padar otsustas 14. detsembril 1999. a oma käskkirjaga nr 176 jätta täiendavalt riigi omandisse 2962,9 hektarit ja ning 20. aprillil 2000. a käskkirjaga nr 131 veel 36,4 hektarit maid. Kokku jäeti kolme käskkirja alusel riigi omandisse Tähtvere vallas Tartumaal 3089,27 hektarit maid (maade asukoha kaarti vaadake siin).

Minister Padarile oli selleks hetkeks teada, et nendest maadest kuulus ainult 400 ha Tähtvere ja Vorbuse riigimõisatele, ülejäänud põllumajanduslik maa kuulus aga enne 1940. aastat piirkonnas tegutsenud 147 talule. Selleks hetkeks oli reformikomisjonile ka teada, et nende talude osas olid vaid 27 juhul õigusjärgsed omanikud esitanud taotlused maa kompenseerimiseks, ülejäänud juhtudel soovisid õigusjärgsed omanikud neid maid tagasi.

Padar oli seega osaline suurejoonelises petuskeemis, kus fiktiivsel avaliku huvi ettekäändel need maad riigistati ja enamus õigustatud subjektidele suruti kaela riigi kompensatsioon EVP-des sellestki ilmajäämise ähvardusel. Minister Seederi poolt loodud töörühm leidis nimelt, et puuduvad igasugused faktilised andmed, et neid maid oleks ka reaalselt kasutatud Põllumajandusülikooli õppebaasi säilitamise vajadusteks.

Veelgi enam, juba 19. oktoobril 1999. a. tegi Vabariigi Valitsus põllumajandusminister Padarile ülesandeks ühe kuu jooksul läbi vaadata AS Tartu Agro tegevuse jätkamise otstarbekus riigi äriühinguna.

Padar vastaski 26. novembril 1999. a, et AS Tartu Agro tegevuse jätkamine riigi äriühinguna ei ole pikemas perspektiivis vajalik, kuid tulenevalt vajadusest lõpetada riigi omandisse jäetud maade kinnistamine, mis oluliselt suurendab riigile kuuluvate AS Tartu Agro aktsiate väärtust, on otstarbekas AS Tartu Agro jätkamine riigi äriühinguna kuni aastani 2001.

Sisuliselt ütles Padar ise välja, et nende maade riigistamine oli õigusjärgsete omanike organiseeritud pettus. Vaid 18 päeva hiljem otsustas Padar niisiis jätta oma käskkirjaga nr 176 riigi omandisse 2962,9 hektarit endisi talumaid ja 20. aprillil 2000. a veel 36,4 hektarit, millest nt 26,6 hektarilisel Liivaaugu kinnistul kasvas mets ja kus põllumajanduslikuks kasutuseks olevat looduslikku põllumaad oli vaid 0,1 hektari ulatuses. Mõistagi ei häbenenud Padar ka seekord kirjutada käskkirja, et avalik huvi maade võõrandamiseks oli endiselt Põllumajandusülikooli õppebaasi säilitamise vajadus. Et risti ei löödud isegi ühe metsakinnistu seostamisel Märja katsefarmi vajadustega, viitab vaid sellele, et tegutsetigi põhimõttel eesmärk pühendab abinõud.

Helgi Marga pöördus kaebusega põllumajandusministri käskkirja nr 66 täielikult seadusevastaseks tunnistamise asjus edasi Eesti Vabariigi kohtusse, kuid kohus jättis 28. oktoobri 1999. a Tartu Maakohtu halduskohtu, 26. jaanuari 2000. a Tartu Ringkonnakohtu ja 24. veebruari 2000. a Riigikohtu otsustega kaebuse rahuldamata. Padari poolt juhitud ministeerium sisuliselt manipuleeris kohtuga, kohtu ja kaebaja ees valetades ning jättes varju kõik need olulised dokumendid, mis tänaseks on siiski välja ilmunud ja näitavad kogu seda protsessi hoopis teises valguses.

Eriti piinlik on kogeda taolist valskust heauskse Eesti kodaniku Helgi Marga ees, kelle isa Johannes Tamm arreteeriti 14. juulil 1945. a ja represseeriti 11. detsembril 1946. a 7 aastaks vabadusekaotuse näol kinnipidamiskohta Krasnoturinski linna Sverdlovski oblastisse, kus ta 1. veebruaril 1952. a suri. Peale Johannes Tamme arreteerimist Muide talu vara konfiskeeriti. Helgi Marga ema, Elisabeth Tamm (sünd 1906. a), vend Harri Tamm (sünd 1935. a) ja ta ise (neiupõlvenimega Tamm, sünd 1938. a), saadeti aga 27. märtsil 1949. a asumisele Irkutski oblastisse, kust nad vabastati 10. veebruaril 1956. a. Helgi Margast tehti seega juba 11-aastaselt riigireetur.

Ka minister Seederi käskkirjaga loodud töörühm on jõudnud täiesti üksmeelsele otsusele, et sõltumata kohtu poolt antud hinnangust, on käskkirja nr 66 õiguspärasuse osas ekspertide hinnangul tehtud õigustatud subjektide ja riigi huvide kaalumisel diskretsiooniviga. Töörühm on teinud nimelt kindlaks, et puudus igasugune seos Põllumajandusülikooli õppebaasi vajaduse ja riigi omandisse jäetavate maaüksuste vahel. Paraku sellega minister Padari eksimused ei piirdunud.

Erapoolikust Tartu Agro rendilepingust

Põllumajandusminister Padar andis juba 7. juunil 2000. a (ehk vaid 7 nädalat peale viimaste kinnistute võõrandamist) Rahandusministeeriumile teada, et soovib anda kõik riigi omandisse jäetud põllumajandusmaad, kokku 3089,17 hektarit, rendile.

6. juulil 2000. a teatas minister Padar, et annab need maad eelläbirääkimistega pakkumise (ehk valikpakkumise) korras rendile. Rendileandmise tingimuseks märkis minister AS Tartu Agro põllumajandusliku tootmistegevuse jätkamise. Teates ei olnud aga avaldatud isegi mitte rendi tähtaega.

Vaid 21 päeva hiljem lasi minister Padar koostada võitjapakkuja väljaselgitamise protokolli, mille põhjal osales rendipakkumise konkursil üldse kaks ettevõtet. Parima pakkumise tegi Aiu Põllumajanduse OÜ – 200 krooni/ha (ehk kokku 617 834 krooni/aastas). Ometi otsustati selle firmaga rendilepingut mitte sõlmida. See sõlmiti hoopis AS-ga Tartu Agro, kes pakkus rendilepingu hinnaks 3 krooni/ha (10 000 krooni/aastas) ja kellega sõlmiti rendileping 25 aastaks.

Põllumajandusminister Seederi poolt loodud töörühm on seadnud kahtluse alla kogu selle rendikonkursi õiguspärasuse. Selle komisjoni hinnangul ei olnud kuidagi põhjendatud Aiu Põllumajandusliku OÜ pakkumise mittevastavaks tunnistamine. Samuti viitab rendilepingu hind seda, et enampakkumiskonkursi eesmärgiks polnudki küsida turuhinda, mis Maa-ameti andmetel ulatus teiste väljarenditud riigile kuuluvate põllumaade juhul kuni 500 kroonini/ha.

Ebaseaduslikust Tartu Agro erastamisest

Põllumajandusminister Seederi poolt loodud töörühm on ära tõestanud, et minister Padaril oli põhimõtteline otsus riigiettevõtte Tartu Agro aktsiate erastamiseks tehtud juba enne maade riigiomandisse jätmist ja nende rendileandmist AS-ile Tartu Agro.

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a korraldusega otsustati AS Tartu Agro aktsiad müüa eelläbirääkimistega pakkumisel alghinnaga 14 899 370 krooni. Minister Padar määras 23. juuli 2001. a veel täiendavaks tingimuseks pakkuja vajalikud kogemused põllumajanduslikus tootmistegevuses.

Enampakkumisteade avaldati 1. augustil 2001. a ja pakkumiste esitamise tähtajaks määrati 14. august 2001. a. Seega oli enampakkumisteade avaldatud 13 päeva enne pakkumiste tähtaega.

Riigile kuuluvate väärtpaberite müük oli tol ajal reguleeritud riigivaraseaduse ja Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrusega nr 328 “Riigile kuuluvate väärtpaberite müügi kord”. Nimetatud korra kohaselt tuli müügi otsuses määrata arvuliselt väljendavate lisatingimuste korral nende piirsuurus ja eelläbirääkimistega pakkumise teade pidi olema avaldatud vähemalt kaks nädalat (ehk 14 päeva) enne pakkumiste esitamise tähtaega.

Ebaseaduslikult määratud pakkumise tähtajaks esitati siiski neli pakkumist: OÜ Tartland, TÜ E-Piim, AS Tiigi Keskus ja AS Vidu. Rahaliselt parima pakkumise, vastavalt 32 098 735,80 krooni, tegi TÜ E-Piim, kuid pakkumiskonkursi võitjaks tunnistati paremuselt teise rahalise pakkumise teinud OÜ Tartland, vastavalt 30 100 000 krooniga.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamisel juhtis Rahandusministeerium muu hulgas tähelepanu asjaolule, et aktsiate alghind ei ole määratud adekvaatselt ning AS Tartu Agro senine juhtkond, kes olid ühtlasi erastamiskonkursi võitnud OÜ Tartland omanikud, ei ole tegutsenud omanike (ehk riigi) huvides, vaid on püüdnud eelnevatel perioodidel omaniku (riigi) eest kasumit lausa varjata.

Vabariigi Valitsus otsustas 2. oktoobri 2001. a istungil tunnistada minister Padari ettepanekul parimaks just OÜ Tartland pakkumise, kuigi istungi materjalidest selgub, et Riigikontroll ei soovitanud seda otsust valitsusel kinnitada, kuna pakkumise korraldamise tähtaja osas ei järgitud seadust ning pakkumiste hindamiseks ei olnud pakkumistingimustes määratud mitte ühtegi mõõdetavat kriteeriumi peale hinna.

Põllumajandusminister Seederi poolt loodud töörühm leidis lisaks, et võitjapakkujaks kuulutatud OÜ Tartlandil puudusid täiendavaks tingimuseks seatud kogemused põllumajanduslikus tootmises, samuti ei olnud OÜ Tartlandi poolt näidatud tegevused (tööstuskaupade eksport, import ja vahendus, kinnisvaratehingud, investeerimisprojektide koostamine, äri- ja põhitegevusega seotud konsultatsioonid) kuidagi seotud põllumajandusega.

Uus huvidekonflikt silmapiiril   

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder otsustas 13. märtsil 2014. a rahuldada Helgi Marga, Hilja Valgu ja Heldur Jaan Tõnissoni taotlused ning allkirjastada käskkirja nr 49 (vastava määrusega saad tutvuda siin), millega ta otsustas uuendada haldusmenetlust põllumajandusministri käskkirja nr 66 kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Minister Seeder tegi Põllumajandusministeeriumi siseauditi ja õigusosakonnale ülesandeks viia läbi vastav menetlus hiljemalt 13. maiks 2014. a.

Sellest tulenevalt soovime me Teilt kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehelt hinnangut ekspõllumajandusminister Ivari Padari senisele tegevusele järgmises.

1. Ivari Padari senine tegevus AS Tartu Agro kasutuses põllumajandusmaade riigi omandisse jätmisel, nende maade rendilepingu sõlmimisel ja riigiettevõtte aktsiate erastamisel tekitab tõsiseid küsimusi tema isiku tõsiseltvõetavuses ja erapooletuses ning tema asjaajamise professionaalsuses ja seaduspärasuses. Kuidas Te suudate neid kahtlusi hajutada?

1. Ivari Padari kinnitamisel Taavi Rõivase poolt moodustamisel valitsuse põllumajandusministriks on viidatud haldusmenetlusega seoses tekkimas analoogne olukord, kui kohtus hakkaks süüdistatav kirjutama iseendale kohtuotsust. Selle asja teine nimi on huvidekonflikt ja me palume Teilt selgitust, kuidas Põllumajandsuministeerium saaks konkreetses haldusmenetluses võtta üldse veel läbipaistva, erapooletu, õiglase ja õiguspärase seisukoha?

1. Kas Te võite olla kindel, et Ivari Padar ei ole võtnud nende tehingute ja haldusaktide läbisurumise eest põllumajandusministrina AS Tartu Agro tänastelt omanikelt või nendega seotud isikutelt pistist või altkäemaksu? Ja kas Te võite kinnitada, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole võtnud viidatud isikutelt vastu annetusi või toetusi?

Meie hinnangul on Ivari Padar teinud aastaid süsteemselt erapoolikuid otsuseid ja tema senisel tegevusel Põllumajandusministeeriumis on olemas lausa tõsise korruptsioonijuhtumi tunnused.

Toomas Marga, Helgi Marga volitatud esindaja
Peeter Schneider, Heldur Jaan Tõnissoni volitatud esindaja

Pöördumises viidatud dokumendid:

1) 1.  augusti 2013. a Helgi Marga taotlus;
2) 26. augusti 2013. a Hilja Valgu ja Heldur Jaan Tõnissoni ühistaotlus;
3) Riigi omandisse jäetud põllumajandusmaad, kokku 3089,27 hektarit;
4) Põllumajandusministeeriumi nõuandva töörühma 7. märtsi 2014. a seisukohad;
5) Põllumajandusministri 13. märtsi 2014. a käskkiri nr 49.

Tutvu kindlasti ka juhtimiga seotud dokumentidega, mille Telegram avaldas eelmisel aastal.

Fotod: Toomas Huik, PM/Scanpix Baltics, Maa-amet

Toimetas Mariann Joonas