Foto: vojta_kucer/ pixabay.com

Delfi teadusuudiste portaalis Forte nenditi eile, et maskide kandmise – täpsemalt hingamisteede millega iganes katmise – kohustus pole koroonaviirusesse nakatumisele teadaolevat mõju avaldanud, kuna näitajad hakkasid üles minema just pärast selle kohustuse kehtestamist.

Sarnaseid trende näeme kogu maailmast ja mitte ainult maskide kandmise osas. Näiteks Lätis teatati juba novembris, et Eestist oluliselt karmimad piirangud seal olukorrale leevendust ei toonud.

Paraku on täiesti tähelepanuta jäetud maskikandmise kõrvalmõjud. Näiteks Saksamaal tehti hiljuti uuring, mille käigus täheldati üle 25 000 lapsest tervelt 68% puhul tervisekahjustusi (nii füüsilisi kui vaimseid).

Möödunud aasta oktoobri alguses tehti teatavaks, et 2020. aasta esimese 9 kuuga võttis endalt Eestis elu 12 alla 18-aastast. Aasta varem oli samal perioodil endalt elu võtnud kolm last. Sotsiaalkindlustusameti esindaja sõnul jäi tol kevadel ära kool kui väga oluline ennetusvahend oma tugisüsteemide ja kontaktidega.

Soome kirurg Heidi Wikström leiab, et maskidele eraldatud raha võiks kasutada hoopis vaimse tervise ennetustööks. Ta on maskikohustuse vastu peamiselt seetõttu, et suurem osa inimesi kasutab maske valesti, tekitades nõnda uusi terviseohte.

Kuigi alguses mainitud Forte artiklis räägitakse, et Eestis lähevad numbrid aina üles (samas ei täpsustata, kui palju nendest “numbritest” on asümptomaatilised juhtumid), siis PERH sulges eelmisel nädalal ühe koroonaosakonna, kuna ei olnud piisavalt patsiente.

Huvitav, milline oleks olukord siis, kui testitaks ainult sümptomitega inimesi ehk haigeid?

Allikad: Delfi Forte, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas