Täna toimus Tallinnas Avatud Ühiskonna Foorum, mis oli pühendatud vihakõne kaotamisele kommentaariumides. Postimees, Delfi ja Eesti Päevaleht lubasid teha muudatusi internetikeskkonnas kommenteerimisel, et tõsta rohkem esile asjalikke kommentaare ning vähendada poriloopimist.

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald lubas paneeldiskussioonil osaledes, et nende online-väljaanded muudavad sel sügisel oma kommentaariumi selliselt, et esimesena kuvatakse registreeritud kasutajate kommentaarid. “Peame ka leidma rohkem võimalusi asjalike kommentaaride esitamiseks artiklitena, samuti peame parandama meetodit, millega peksta idioote kommentaariumist välja,” rääkis Soonvald.

Postimehe peatoimetaja Anvar Samosti sõnul on ka nende väljaandel tänavu kavas mitu tehnilist muudatust, millega piiratakse näiteks korduvalt solvavaid kommentaare postitanute võimalust kommenteerida. Samuti kavatseb Postimees laiendada osalise tuvastamisega kommenteeritavate lugude ringi.

Samosti hinnangul oleks lahendus, kui Delfi ja Postimees suudaksid kokku leppida ja piirata üheskoos vihakõne levikut, kuna sellisel juhul saaksid organisatsioonid teha seda ilma reklaamiturul oma positsiooni kaotamata.

Paneeldiskussiooni juhtinud meediaõppejõud Tiit Hennoste avaldas lootust, et internetikommentaarid muutuvad asjalikemateks. “Kui uuringutulemused näitavad, et üle 40 protsendi kommentaaridest peetakse “asjassepuutumatuks mölaks” ning sisuliselt räägitakse asjassepuutuvat juttu vaid 20 protsendi puhul, siis küsimus on – kuidas seda vahet vähendada?” ütles Hennoste.

Kommentaariumide kasutajate profiil

Ligi 60 protsenti igapäevastest internetikasutajatest loeb võrguväljaannete kommentaare, samas pidevalt kirjutab kommentaare vaid viis protsenti igapäevastest kasutajatest. Uuringust selgub, et Eestis on 823 000 internetikasutajat, kellest iga päev kasutab internetti 575 000 inimest ning kellest 484 000 ehk 58,8 protsenti tarbib võrguväljaannete artiklite kommentaare regulaarselt, teatas BNS-ile Avatud Eesti Fondi esindaja.

72,2 protsenti vastajatest loeb kommentaare iga nädal, neist omakorda neljandik ehk 84 000 inimest iga päev. Peamine põhjus kommentaaride lugemiseks on veendumus, et need moodustavad artikliga terviku, mistõttu loodetakse kommentaaridest leida teemale lisa.

Kolmandik vastanutest toob põhjusena välja soovi näha, kui labaseks võib online-kommenteerimine minna. Veel tõid vastanud põhjustena välja isikliku kokkupuute artikliga seoses, huumori või soovi teada, milline on teiste inimeste suhtumine. Teiste inimeste arvamuste teada saamine on mitte-eestlastele olulisem põhjus kommentaaride lugemisel. Sel põhjusel luges kommentaare 60,3 protsenti mitte-eestlastest ja 36,3 protsenti eestlastest kommentaaride lugejaist.

Uuringust selgub, et kommentaare on kirjutanud 155 000 inimest, regulaarseid kommenteerijaid on 29 000 ning igapäevaseid kommenteerijad 3000. Regulaarsed kommenteerijad moodustavad vaid viis protsenti inernetti iga päev kasutavatest inimestest ning igapäevased kommenteerijad kõigest 0,5 protsenti.

Allikas: BNS

Foto: baconkitty.com

Toimetas Maarja Aljas