Avalik kiri meditsiinidoktoritelt ja tervishoiutöötajatelt kõigile Belgia juhtivametnikele ja Belgia meediale

Peale algset koroonaviiruse paanikat on hetkeolukord muutnud – ühelgi hädaolukorra poliitikal ei ole enam meditsiinilist põhjendust.

Praegune kriisireguleerimine on muutunud ebaproportsionaalseks ja põhjustab rohkem kahju kui teeb midagi head. Belgia arstid kutsuvad lõpetama meetmed ja taastama normaalne demokraatlik valitsemisetava ja kodanikuvabadused.

Praegused ülemaailmsed meetmed SARS-CoV-2 vastu võitlemiseks rikuvad suuresti arusaama tervisest ja inimõigustest. Meetmed hõlmavad maski kohustuslikku kandmist (ka vabas õhus ja sportliku tegevuse ajal ning mõnes omavalitsuses ka siis, kui läheduses pole teisi inimesi), füüsilist distantseerumist, sotsiaalset isolatsiooni, mõnede rühmade kohustuslikku karantiini ja hügieenimeetmeid.

Algselt ennustas WHO pandeemiat, mis põhjustaks 3,4% ohvreid, teisisõnu miljoneid surmajuhtumeid, ja väga nakkavat viirust, mille raviks ega vaktsiinid puuduvad. See avaldaks enneolematut survet meie haiglate intensiivravi osakondadele. See tõi kaasa ülemaailmse häireolukorra, mida inimkonna ajaloos pole kunagi varem nähtud: „kõvera lamedaks muutmist“ (flatten the curve) esindas lukustus (lockdown), mis sulges kogu ühiskonna ja majanduse ning pani karantiini terved inimesed. Sotsiaalsest distantseerumisest sai vaktsiini ootuses uus normaalsus.

Objektiivsed faktid COVID-19 kohta näitasid täiesti erinevat reaalsust.

Covid-19 kulg järgnes gripihooajaga sarnase normaalse infektsioonilaine kulgemisele. Nagu igal aastal, näeme kõverat järgides gripiviiruste segu: kõigepealt rinoviirused, seejärel gripi A ja B viirused, seejärel koroonaviirused.

Mittespetsiifilise PCR-testi kasutamine, mis annab palju valepositiivseid tulemusi, näitas eksponentsiaalset pilti. See test suruti sisse kiirustades. Selle testi looja hoiatas sõnaselgelt, et see test oli mõeldud uuringuteks ja ei sobi diagnostikaks.

PCR-test töötab geneetilise materjali amplifikatsioonitsüklitega – iga kord amplifitseeritakse tükk genoomi. Mis tahes saastumine (nt muud viirused, vanade viiruse genoomide jäätmed) võivad põhjustada valepositiivseid tulemusi. See test ei mõõda, kui palju viiruseid proovis leidub.

Tõeline viirusnakkus tähendab viiruste massilist esinemist. Kui keegi annab positiivse tulemuse, ei tähenda see, et see inimene oleks tegelikult kliiniliselt nakatunud, haige või peaks haigestuma.

Kuna positiivne PCR-test ei viita automaatselt aktiivsele nakatumisele ega nakkavusele, ei õigusta see võetud sotsiaalseid meetmeid, mis põhinevad ainult nendel testidel.

Täielik sulgemine (lockdown)

Kui võrrelda rangete lukustuspoliitikatega riikide nakkuslaineid riikidega, kes lukustusi ei kehtestanud (Rootsi, Island jne), näeme sarnaseid kõveraid. Seega puudub seos kehtestatud lukustuse ja nakkuse kulgu vahel. Sulgemine ei ole põhjustanud madalamat suremust.

Kui vaatame kehtestatud lukustuste rakendamise kuupäeva, näeme, et lukustused määrati pärast tipu lõppu ja juhtumite arvu vähenemist. Seetõttu ei olnud langus võetud meetmete tulemus.

 
Immuunsüsteemi toimimine

Meie immuunsüsteem koosneb kahest osast: kaasasündinud, mittespetsiifiline immuunsüsteem ja adaptiivne immuunsüsteem.

Ajakirjas Cell avaldatud uuring näitab, et enamik inimesi neutraliseerib koronaviiruse limaskesta (IgA) ja rakulise immuunsuse (T-rakud) kaudu, samas kui neil on vähe sümptomeid või üldse mitte.

Enamikul positiivse testi (PCR) inimestel pole kaebusi. Nende immuunsüsteem on piisavalt tugev. Loodusliku immuunsuse tugevdamine on palju loogilisem lähenemisviis. Ennetamine on oluline, ebapiisavalt esile tõstetud sammas: tervislik, täieõiguslik toitumine, võimlemine värskes õhus, ilma maskita, stressi vähendamine ning toitvad emotsionaalsed ja sotsiaalsed kontaktid.
 

Sotsiaalse isolatsiooni tagajärjed füüsilisele ja vaimsele tervisele

Sotsiaalne eraldatus ja majanduslik kahju põhjustasid depressiooni, ärevuse, enesetappude, peresisese vägivalla ja laste väärkohtlemise sagenemist.

Uuringud on näidanud, et mida rohkem on inimestel sotsiaalseid ja emotsionaalseid kohustusi, seda vastupidavamad nad on viiruste suhtes. On palju tõenäolisem, et isolatsioonil ja karantiinil on surmaga lõppevad tagajärjed.

Isolatsioonimeetmed on paljude eakate inimeste füüsilise tegevusetuse põhjustanud ka sunnitud viibima siseruumides. Piisaval treeningul on positiivne mõju kognitiivsele toimimisele, vähendades depressiivseid kaebusi ja ärevust ning parandades füüsilist tervist, energiataset, heaolu ja üldiselt elukvaliteeti.

Sotsiaalsest distantseerumisest tingitud hirm, püsiv stress ja üksindus avaldavad tõestatud negatiivset mõju psühholoogilisele ja üldisele tervisele.

Kas see viirus on surmav?

Suremus osutus oodatust mitu korda madalamaks ja on lähedane tavalise hooajalise gripi omale (0,2%).

Registreeritud koroonasurmade arv näib seetõttu endiselt üle hinnatud.

Koroonasurmadel ja koroonarünnakul on vahe. Inimesed on sageli mitme viiruse ja potentsiaalselt patogeensete bakterite kandjad samaaegselt. Võttes arvesse asjaolu, et enamikul inimestel, kellel tekkisid tõsised sümptomid, kannatas täiendav patoloogia, ei saa lihtsalt järeldada, et korona-infektsioon oli surma põhjus. Statistikas seda enamasti arvesse ei võetud.

Kõige haavatavamad rühmad saab selgelt kindlaks teha. Valdav osa surnud patsientidest olid 80-aastased või vanemad. Enamikul (70%) surnutest, alla 70-aastastel, oli põhihäire, nagu kardiovaskulaarsed kaebused, suhkurtõbi, krooniline kopsuhaigus või rasvumine. Valdav osa nakatunud isikutest (> 98%) ei haigestunud ega paranenud spontaanselt.

Ravimite olemasolul pole see tapjaviirus, vaid hästi ravitav seisund.

Viiruse levik

Levimine toimub piiskinfektsiooni (ainult köhivate või aevastavate patsientide) ja aerosoolide abil suletud, ventileerimata ruumides. Saastumine pole seetõttu vabas õhus võimalik. Kontaktide jälgimine ja epidemioloogilised uuringud näitavad, et terved inimesed (või positiivse testiga asümptomaatilised kandjad) ei suuda praktiliselt viirust edasi anda. Terved inimesed ei sea seetõttu üksteist ohtu.

Objektide (nt raha, kauplused või ostukärud) kaudu ülekandmine pole teaduslikult tõestatud.

See kõik seab tõsiselt kahtluse alla kogu sotsiaalse distantseerumise poliitika ja tervetele inimestele kohustuslikud suumaskid – selleks puudub teaduslik alus.

Maskid

Suud ja nina kaitsvaid maske võiks kanda kohtades, kus toimuvad kontaktid tõestatud riskirühmade või ülemiste hingamisteede kaebustega inimestega, ning meditsiini asutustes ja haiglates ning vanadekodudes. Need vähendavad aevastamise või köhimisega piisknakkuse riski. Tervete inimeste suukaudsed maskid on viirusnakkuste leviku vastu ebaefektiivsed.

Maski kandmine ei ole ilma kõrvaltoimeteta. Hapnikupuudus (peavalu, iiveldus, väsimus, kontsentratsiooni vähenemine) tekib üsna kiiresti, mis on sarnane mäestikuhaigusega. Iga päev näeme patsiente, kes kaebavad maskide kandmise tõttu peavalude, nohu, hingamisprobleemide ja hüperventilatsiooni üle. Mõned eksperdid hoiatavad maski sobimatu kasutamise korral isegi viiruse leviku suurenemise eest.

Teine koroonalaine?

Belgias arutatakse nüüd teist lainet, mille tulemusel karmistatakse meetmeid veelgi. Sciensano arvandmete täpsem uurimine näitab aga, et kuigi alates juuli keskpaigast on infektsioonide arv suurenenud, ei suurenenud sel ajal haiglaravi ega surmajuhtumid. Seetõttu pole see koroona teine laine, vaid nn asjaolude kokku langemine, mis on tingitud suurenenud testide arvust.

Haiglate vastuvõttude või surmajuhtumite arv näitas viimastel nädalatel lühikest minimaalset kasvu, kuid selle tõlgendamisel peame arvestama hiljutise kuumalainega. Lisaks on valdav osa ohvritest endiselt> 75-aastases elanikkonnarühmas.

See näitab, et võetavate meetmete osakaal töötava elanikkonna ja noorte suhtes on kavandatud eesmärkidega võrreldes ebaproportsionaalne.

Valdav osa positiivselt testitud „nakatunud” isikutest on aktiivse elanikkonna vanuserühmas, millel ei teki hästitoimiva immuunsüsteemi tõttu ühtegi või on ainult piiratud sümptomid.

Nii et midagi pole muutunud – koroonahaiguse tipp on läbi.

Ennetamise poliitika tugevdamine

Koroonaviirusega võitlemise meetmed moodustavad silmatorkava kontrasti valitsuse seni rakendatud poliitikale, kui tegemist on tõestatud tervisele kasulike põhjendatud meetmetega nagu suhkrumaks, (e-) sigarettide keelustamine ja tervisliku toidu valmistamine, liikumine ning sotsiaalse tugivõrgustikud, mis on rahaliselt atraktiivsed ja laialt kättesaadavad.

See on kasutamata võimalus parema ennetuspoliitika väljatöötamiseks, mis oleks rahvatervise seisukohalt selge tulemusega toonud kaasa selged muutused käitumisharjumustes kõigis elanikkonnarühmades. ( Märkus: Eestis õnneks on neid harjumusi õpetatud ja rakendatud).

Vaktsiin

Gripivaktsineerimise uuringud näitavad, et kümne aasta jooksul on meil õnnestunud ainult kolm korda välja töötada vaktsiin, mille efektiivsus on üle 50%.

Viiruste pideva loomuliku mutatsiooni tõttu, nagu näeme ka gripiviiruse puhul igal aastal, on vaktsiin maksimaalselt ajutine lahendus, mis nõuab iga kord uusi vaktsiine. Testimata vaktsiin, mida rakendatakse erakorralise menetluse korras ja mille tootjad on juba saanud võimaliku kahju eest seadusliku puutumatuse, tekitab tõsiseid küsimusi.

Meedia roll ja ametlik suhtlusplaan

Paar viimast kuud tundusid ajalehe-, raadio- ja teletegijad peaaegu kriitiliselt seisvat ekspertide kogu ja valitsuse taga, kus just ajakirjandus peaks olema kriitiline ja takistama valitsuste ühepoolset suhtlemist. See on viinud meie uudistemeedias avaliku suhtluseni, mis sarnanes pigem propagandale kui objektiivsele reportaažile.

Meie arvates on ajakirjanduse ülesanne tuua uudiseid võimalikult objektiivselt ja neutraalselt, mille eesmärk on leida tõde ja kriitiliselt kontrollida võimu, kusjuures eriarvamustele vastavatele ekspertidele antakse ka foorum, kus nad saavad end väljendada.

Ametlik seisukoht, et ühiskonna sulgemine (lockdown) oli vajalik, et see oli ainus võimalik lahendus ja kõik seisid selle lukustuse taga, tegi teistsuguse arvamusega inimeste kui ka ekspertide arvamuse avaldamise keeruliseks. (Märkus: Eestis õnneks said ka kriitikud sõna)

Ka see, kuidas poliitikud ja meedia on Covid-19 kujutanud, pole olukorda head teinud. Sõjaterminid olid populaarsed ja sõjakeelest ei puudunud. Sageli on mainitud sõda nähtamatu vaenlasega, kes tuleb “lüüa”. Selliste fraaside nagu „hoolduskangelased rindel” ja „koroonaohvrid” kasutamine meedias on veelgi hirmule õhutanud, nagu ka idee, et tegeleme ülemaailmselt mõrtsukviirusega.

Alistamatu arvudega pommitamine, mis vallandati elanikkonnalt päevast päeva, tunnist tundi, neid arvusid tõlgendamata, neid teiste aastate gripisurmadega võrdlemata, neid muudel põhjustel surmaga tekitanud, on tekitanud tõelise hirmu elanikkonnas. See pole teave, see on manipuleerimine.

Hädaolukorra seadus versus inimõigused

Hea valitsemistava üldpõhimõte nõuab valitsuse otsuste proportsionaalsuse kaalumist kõrgemate õigusnormide valguses: valitsuse igasugune sekkumine peab vastama põhiõigustele, mida kaitstakse Euroopa inimõiguste konventsioonis. Riigiasutuste sekkumine on lubatud ainult kriisiolukordades. Teisisõnu, kaalutlusotsused peavad olema absoluutse vajadusega proportsionaalsed.

Praegu võetud meetmed käsitlevad sekkumist muu hulgas era- ja pereelu austamise õiguse, mõtte-, südametunnistuse ja usuvabaduse, sõnavabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse, hariduse jms teostamisse ning peavad seetõttu järgima põhiõigusi, mida kaitseb Euroopa inimõiguste konventsioon.

Näiteks vastavalt EIÕK artikli 8 lõikele 2 on era- ja pereelu õigusesse sekkumine lubatud ainult siis, kui meetmed on vajalikud riigi julgeoleku, avaliku julgeoleku, riigi majandusliku heaolu huvides, avaliku korra kaitse ja kuritegude ennetamine, tervise kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse, sekkumise aluseks olev regulatiivne tekst peab olema piisavalt selge, etteaimatav ja taotletavate eesmärkidega proportsionaalne.

Miljonite surmade prognoositav pandeemia näis reageerivat nendele kriisiolukordadele, mis viis erakorralise valitsusekomisjoni loomiseni.

Nüüd, kui objektiivsed faktid näitavad midagi hoopis muud, ei ole enam võimalik teistmoodi tegutseda (pole aega hädaolukorra korral põhjalikult hinnata). Covid-19 ei ole külm viirus, vaid hästi ravitav haigus, mille suremus on võrreldav hooajalise gripiga.

Teisisõnu, rahvatervisele pole enam ületamatut takistust.

Erakorralist seisukorda pole.

Praegune poliitika põhjustab tohutut kahju

Avatud arutelu koroonaviiruse meetmete üle tähendab seda, et lisaks koroona patsientide eluaastatele peame arvestama ka teiste kogu elanikkonna tervist mõjutavate teguritega. Nende hulka kuuluvad psühhosotsiaalse valdkonna kahjustused (depressiooni, ärevuse, enesetappude, peresisese vägivalla ja laste väärkohtlemise suurenemine) ja majanduslik kahju.

Kui arvestada neid kõrvalkahjustusi (collateral damage), on praegune poliitika ebaproportsionaalne, kasutades väljendit -haamriga pähkli purustamine.

Kui arstid ja tervishoiutöötajad lähenevad hooajalisele gripile viiruse korral, mis oma kahjulikkuse, suremuse ja edasikanduvuse poolest läheneb, võime need äärmiselt ebaproportsionaalsed meetmed vaid tagasi lükata.

• Seetõttu nõuame kõigi meetmete viivitamatut lõpetamist.

Soovime pöörduda oma kutseühingute ja kaashooldajate poole avalikult, et nad avaldaksid oma arvamust praeguste meetmete kohta.

Juhime tähelepanu ja kutsume üles korraldama avatud arutelu, kus inimesed saavad ja julgevad sõna võtta.

Selle avatud kirjaga saadame signaali, et samamoodi ja samadel alustel edasi liikudes tekib rohkem kahju kui kasu, ja kutsume poliitikuid üles end sõltumatult ja kriitiliselt teavitama olemasolevatest tõenditest – sealhulgas erinevate vaadetega ekspertide tõenditest, kui see on põhineb usaldusväärsel teadusel – poliitika väljatöötamisel eesmärgiga edendada optimaalset tervist.

Murega, lootusega ja isiklikus plaanis.

Praeguse hetkega (1. oktoober 2020) allakirjutanuid 584 arsti, 1747 tervishoiutöötajat, 12 488 kodanikku.