Fotokollaaž: Benita5, pixabay + Ben_Kerckx, pixabay + alan64, Getty Images + Canva.com

Eesti valitsus soovib kaotada kohalike omavalitsuste eriplaneeringu võimaluse ja tuua asemele detailplaneeringu, kirjutab ERR. Kuigi eesmärk on kiirendada oluliste taristuprojektide planeerimist ja vähendada bürokraatiat, võib muudatus vähendada kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja kaasamise võimalusi. On oht, et suurte arenduste puhul ei pruugi kogukonnad enam piisavalt sõna sekka öelda, kuna detailplaneeringute menetlusprotsess on lühem ja vähem kaasav kui eriplaneeringute puhul.

Ehk siis – riik soovib kodanikke vähem kaasata ja olulisi mõjuga ehitisi kiiremini läbi suruda – ja seda kõike õilsa “bürokraatia vähendamise” sildi all.

Mis on eriplaneering ja miks see kaotada soovitakse?

Praegu saavad kohalikud omavalitsused kasutada eriplaneeringut, kui on vaja leida sobiv asukoht suurtele ja olulise mõjuga ehitistele. Eriplaneering võimaldab teha põhjalikumaid uuringuid ja kaaluda erinevaid asukohti, võttes arvesse keskkonnamõjusid ning kohaliku elanikkonna arvamust.

Taoliste ehitiste alla käivad muuhulgas ohtlikud lao- ja tootmishooned, suuremad lennuväljad ja sadamad, samuti suured prügilad, tuulepargid, tselluloositehased ning väga suured kaubanduskeskused.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepanek näeb ette, et edaspidi toimuks selliste objektide planeerimine detailplaneeringute kaudu. Ministeeriumi hinnangul on eriplaneeringu menetlemine olnud aeganõudev ja kohati takistuseks arenduste elluviimisele. Detailplaneering on lihtsam ja kiirem protsess, mistõttu peaks see aitama taristuprojektide arendamist kiirendada.

Muudatuse võimalikud ohukohad

Kuigi reformi eesmärk on bürokraatia vähendamine ja arendusprotsessi kiirendamine, tekitab see küsimusi kohalike omavalitsuste ja elanike õiguste ning kaasamise kohta. Seni on eriplaneeringute puhul olnud kaasamine laiaulatuslik – korraldatud on avalikke arutelusid, ekspertanalüüse ja mõjuhinnanguid. Detailplaneeringute puhul on kaasamise protsess aga lühem ja vähem põhjalik.

Samuti on murekoht see, et eriplaneering võimaldab kaaluda mitut asukohta, samas kui detailplaneering keskendub konkreetsele krundile. See tähendab, et kui mõni objekt on üldplaneeringus juba ette nähtud, ei ole enam võimalik põhjalikult kaaluda alternatiivseid asukohti. See võib viia olukorrani, kus arendusi tehakse kohtades, mis pole tegelikult kõige sobivamad.

Mõju kohalikele omavalitsustele ja elanikele: avaliku arutelu ringe jääb vähemaks

Muudatus vähendaks oluliselt kohalike omavalitsuste võimalust ise otsustada, kuhu ja kuidas suuri taristuprojekte rajatakse. Eriplaneering on andnud omavalitsustele paindlikkuse ja suurema kontrolli oma territooriumi ruumilise arengu üle, kuid selle kaotamine võib viia olukorrani, kus olulised otsused tehakse rohkem riigi tasandil.

MKM-i sõnul ei tähenda muudatus siiski seda, et kohalikud omavalitsused ja kogukonnad kaotaksid igasuguse võimaluse planeerimisprotsessis kaasa rääkida.

“Vaidlustamise ja kaasarääkimise osas jääb kõik samaks, ehk avalikkus saab täpselt samamoodi protsessis osaleda,” rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusnõunik Külli Siim. Seda kinnitatakse ka ministeeriumis sündinud eelnõu seletuskirjas.

Tegelikult jääb avalikkustamist ja elanikega läbirääkimist siiski natuke vähemaks, sest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel saavad inimesed ka asukoha eelvalikus kaasa rääkida, märgib ERR.

Allikas: ERR

Eelnõuga saad tutvuda siin: Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus

Toimetas Mariann Joonas