Eesti elanikud on elundidoonorluse olemusest teadlikud, kuid ei taha doonoriks hakata, ütles Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.

Ta rääkis ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”, et praegu siirdatakse Eestis neerusid, maksa ning kopsusid. Veel ei siirdata kõhunääret ja südant, kuid ettevalmistusi selleks juba tehakse.

Samuti eemaldatakse Eestis doonoritelt silma sarvkesta ja kõvakesta, veresooni ja luukudet. Saatekülaline märkis, et kuna Eestis on pisut üle miljoni elaniku, siis puudub vajadus näiteks soolt siirdada oskavate arstide järele, kuna nõudlus selliste operatsioonide järele on väga väike. Sellisel juhul saadetakse patsient mujale.

Eestis on inimestel võimalik täita doonorikaart ja teha digitervise ankeedis “linnuke”, et on nõus doonoriks hakkama. Saatekülalise sõnul on inimesed on doonorluse olemusest teadlikud, aga ei kiirusta selles osalema. “Meie loomus on selline, et ega me selle peale eriti mõtelda ei taha. Nii nagu me ei mõtle tihti, et me sureme, siis me ei plaani ka ette, mis meist saab pärast surma.”

Praeguseks on digisüsteemi kaudu enda osalusest doonorluses andnud nõusoleku pisut üle 700 inimese, mis on väga väike arv.

Allikas: ERR

Toimetas Mariann Joonas