Elektrituru suurima üldteenuse pakkuja Eesti Energia prognooside kohaselt muutub lähikuudel üldteenus võrreldes mõne valitud elektripaketiga veelgi kulukamaks, sest suuremad tarbijad on praeguseks valinud mõne elektripaketi. Konkurentsiamet sellist selgitust aga loogiliseks ei pea, vahendab ERR.

Jaanuarist alates on Eestis ka kodutarbijad elektrit pidanud ostma avatud elektriturult. Need, kes endale elektripaketti ei valinud, ostavad teenust oma kodupiirkonnas tegutsevalt võrguteenuse osutajalt, kelleks on enamasti Eesti Energia. Kui elektrituru avanemise järel oli üldteenuse tarbijaid 250  000 ringis, siis praeguseks on neid ligi 189  000, sest viimastel kuudel on lepinguid eriti agaralt hakanud sõlmima suuremad tarbijad. See tähendab, et üldteenuse energiatarbimismaht on Eesti Energial kahanenud 30 protsenti, aga tarbimiskohtade arv 10 protsenti.

“Kui me vaatame nüüd tänast üldteenuse hinna marginaali arvutamise metoodikat, siis need üldteenuse kulud tuleb jagada tarbimismahule, mis paratamatult tähendab seda, et väiksem tarbimismaht tähendab ka kallimat marginaali. Nii et sellest tulenevalt on meil plaanis need prognoosid ära uuendada,” rääkis Agan.

Konkurentisameti juht Märt Ots üles, et tema arvates ei saa olla loogiline see, et suurklientide lahkudes tekib üldteenuse osutamises kohe lisakulusid. “Päris õige see loogika ikkagi olla ei saa, sest esiteks elektrituruseadus sätestab, et üldteenuse hind peab olema põhjendatud ja kulupõhine ning peab tagama võrdse kohtlemise kõikidele tarbijatele. Teise aspektina peame arvestama seda, et üldteenuse klient on selline klient, kes reeglina ei too ettevõttele mingeid kulusid kaasa,” selgitas Ots.
Konkurentsiamet kontrollib siiani Eesti Energia ja teiste üldteenuse osutajate marginaale. Otsa sõnul on töö mahukas, sest arvandmeid on palju, aga kuu jooksul peaks amet suutma esmakordselt välja öelda, kas üldteenuse marginaalid on seadusega kooskõlas või mitte.

Täispikk artikkel: ERR

Toimetas Maarja Aljas