Foto: Pexels / Artem Podrez

Vaatamata õdede puudusele tervishoius võib õppekohtade arv ikkagi väheneda, kirjutab ERR. Koroonakriis tõi selgelt välja, et Eesti haiglates napib personali, hämmastav on see, et selle küsimusega aga endiselt ei tegeleta. Kuigi eriala on populaarne, jääb õdesid ikka vajaka; Eestis on 1000 elaniku kohta kuus õde, aga Euroopa standardite järgi peaks see olema üheksa.

Selles, et viimastel aastatel pole õdede arv enam vähenenud, mängis olulist rolli 2016. aastal tervishoiukõrgkoolide, haiglate liidu ja kahe ministeeriumi vahel sõlmitud konsensuslepe. See aga lõppes tänavu 1. jaanuariga. Seega pole enam kokkulepet, kui palju peaksid koolid õdesid aastas vastu võtma. Puudub ka üksmeel praktikate ja nende tasustamise osas.

Huvi tervishoiuerialade õppimise vastu kasvas ka sel kevadel märgatavalt, kuid endiselt püsib Eestis õdede puudus. Vaatamata suurele nõudlusele ja aina suurenevale huvile võib aga tervishoiukõrgkoolides sel aastal õe eriala õppekohtade arv väheneda, sest haiglate liidu ja ministeeriumitega varem kehtinud konsensuslepe on läbi saanud, vahendab ERR.

Kõrgkoolid tõdevad, et tervishoiuerialade vastu võis aidata suuremat huvi tekitada ka pandeemia, mis tõi tööjõupuuduse eriti teravalt esile. Nii Tartus kui ka Tallinnas on huvi õe eriala vastu paarisaja avalduse võrra kasvanud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Varem on õe erialale kõrgkoolides olnud kaks vastuvõttu: üks sügisel ja teine aasta lõpus. Talvine lisavastuvõtt on viimastel aastatel suurenenud just konsensusleppe arvelt.

Uue konsensusleppe asjus tulid osapooled sotsiaalministeeriumis laua taha juba aasta tagasi, aga üksmeelt siis enam ei saavutatud. Selle üks oluline põhjus oli küsimus, kas praktika läbimise eest tasub kõrgkool või praktikabaas ehk haigla.

Allikas: ERR

Foto: Pexels / Artem Podrez

Toimetas Sander Soomaa