Statistikaameti peadirektor Mart Mägi sõnul on tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud.

Esimese sammuna on kavas analüüsida anonüümsete koondandmete põhjal inimeste liikumist enne ja pärast eriolukorra kehtestamist.

Telekommunikatsiooni ettevõtted, teisisõnu Telia, Elisa ja Tele 2 analüüsivad praegu, kas ja kuidas on projekt teostatav.

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis ütles ERR-ile, et nende hinnangul on taoline inimeste liikumise jälgimine seaduspärane. AKI seadis statistikaametile andmeedastuse eelduseks tingimuse, et andmed ei ole isikustatud. “See tähendab, et nii nimi kui telefoninumber on muudest andmetest eemaldatud ning üksnes sideettevõtjale jääb võimalus neid taasisikustada,” selgitas Lehis.

Kaks päeva hiljem, 26. märtsil ütles aga siseminister Mart Helme, et kui siseministeerium saab telekomiettevõtetelt inimste nutiseadmete GPS-andmed, siis vajadusel hakatakse inimeste asukohti positsioneerima, et veenduda piirangute järgimises.

“Võimalusi edasi minna on mitmeid ja me ei kõhkle sunnimeetmete kasutamises, kui vaja,” ütles Helme.