Eesti ja Venemaa allkirjastavad piirilepingud 18. veebruaril Moskvas, leppele annavad allkirja välisministrid. Välisminister Urmas Paet sõidab 18. veebruaril Moskvasse, visiidi ajal allkirjastavad Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri lepingu ning Eesti ja Venemaa vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu, teatas BNS-ile välisministeerium.

Pärast lepingute allkirjastamist välisministrite poolt tuleb lepingud ratifitseerida Eesti ja Vene parlamendis. Samuti allkirjastavad välisministrid kahe riigi suursaatkondade paiknemise tingimusi käsitlevale kokkuleppe. Ka leppisid välisministeeriumid kokku, et käesoleva aasta teises pooles tuleb Venemaa välisminister Sergei Lavrov Eestisse visiidile.

Piirilepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Venemaa valitsus kiitis Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu heaks möödunud aasta septembri keskel ning Eesti valitsus mais. Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.

Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks. Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. 2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

Piirileppe osas on kahtlust avaldanud suur hulk eestlasi, sh rahvuslased ja väliseestlased, pidades seda Tartu rahulepingu rikkumiseks. Tartu rahulepingut puudutas oma kõnes ka 2013. aastal aasta isaks valitud Aldo Kals.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et otsus anda loovutuslikule piirileppele allkiri Moskvas vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on taotluslikult tehtud Eesti riigi ja rahva alandamiseks ning näitab meie praeguse valitsuse täielikku suutmatust rahvuslikke huve väärikalt kaitsta.

“Igaüks, kes teab midagigi Venemaa bütsantslikust diplomaatiast saab suurepäraselt aru, mida antud koht ja aeg sümboliseerib,“ selgitab Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, Eesti endine suursaadik Moskvas Mart Helme.

Allikad ja lisalugemist: BNS, Telegram, Telegram 2, Välisministeerium, EKRE pressiteade

Foto: Tartu rahulepingu allkirjad (Wikimedia Commons)

Toimetas Mariann Joonas