Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International korruptsioonitajumise tabelis 28. kohal, kerkides mullusega võrreldes neli kohta, justkui oleks korruptsioon Eestis vähenenud. Korruptsioonitajumise indeks on koostatud vastavalt iga riigi analüütikute ja ärimeeste hinnangutele korruptsiooni määra kohta riigis.

Eesti sai korruptsioonitajumise 2013. aasta tabelis 68 punktiga 28. koha, jagades seda sama skoori saavutanud Katariga. Eestist ja Katarist koha võrra ettepoole jäid Araabia Ühendemiraadid 69 punktiga, 30. kohale tuli Botswana 64 punktiga.

Mida lähemal on punktiskoor väärtusele 0, seda kõrgemaks hinnatakse korruptsioonitaset riigis ja mida lähemal on see väärtusele 100, seda madalamaks.

Möödunud aastal sai Eesti korruptsioonitajumise tabelis 64 punktiga 32. koha, jäädes Hispaania (65 punkti ja 31. koht) ja Bhutani (63 punkti ja 33. koht) vahele.

Käesoleva aasta tabeli tipus ehk korruptsioonitajumise indeksi järgi madalaima korruptsioonitasemega riigid on Taani ja Uus-Meremaa, esikümnesse mahub neli Skandinaavia riiki.

Tabeli esikümnes jagavad esikohta Taani ja Uus-Meremaa 91 punktiga, kolmandat kohta Soome ja Rootsi 89 punktiga, viiendat kohta Norra ja Singapur 86 punktiga, seitsmes on Šveits, kaheksas Holland 83 punktiga, üheksandat kohta jagavad Kanada ja Austraalia 81 punktiga.

Leedu tuli tänavuses tabelis 57 punktiga 43. kohale, 53 punkti saanud Läti 49. kohale. Tabeli viimases kümnes jagavad 168. kohta Süüria, Türkmenistan ja Usbekistan 17 punktiga, 171. on Iraak 16 punktiga, järgnevad Liibüa 15, Lõuna-Sudaan 14, Sudaan 11 punktiga ning tabeli viimast kohta jagavad Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia 8 punktiga. Sel aastal ei saanud ükski 177 vaadeldud riigist maksimumpunkte.

“Korruptsioon kahjustab enim vaeset elanikkonda,” ütles Transparency teadur Finn Heinrich AFP-le. “Seda kinnitab pilk tabeli lõpuosa riikidele. Neis riikides tekitab korruptsioon enim kahju vaestele. Need riigid ei pääse vaesuslõksust iial, kui nad ei asu korruptsiooniga võitlema,” lausus ta.

Transparency juhi Huguette Labelle’i sõnul näitavad tabeli esiosa riigid selgelt, kuidas läbipaistvus toetab aruandekohustust ning aitab tõkestada korruptsiooni. “Siiski jäävad ka nende riikide puhul korruptsiooniriskideks erahuvide mõjuvõim avaliku sektori otsuste üle, valimiskampaaniate rahastamine ja järelevalve suuremahuliste riigihangete üle.”

2009. aasta tabelis jagas Eesti 27. kohta Küprose ja Sloveeniaga. Nii Eesti, Küpros kui Sloveenia said korruptsioonitajumise tabelis 6,6 punkti. Sama palju punkte sai Eesti ka 2008. aastal. 2010. aasta tabelis oli Eesti 6,5 punktiga 26. kohal. 2011. aasta tabelis sai Eesti 6,4 punktiga 29. koha.

Allikad: BNS, Transparency International

Pilt: blog.transparency.org

Toimetas Mariann Joonas