Foto: 109162022 © Vennetia1734 | Dreamstime.com

Meie naaberriigid Soome ja Rootsi on Euroopa viie suurima kullakaevandaja seas. Viimased uuringud näitavad, et väärismetallide potentsiaal on ka meie kodumaal arvatust suurem. Kas Eestist võiks samuti saada Euroopa üks suurimaid kullakaevandajaid, küsib analüütik Mait Kraun Tavid.ee uudistes.

Euroopa suurim kullakaevandaja on vaieldamatult Venemaa – 2022. aastal ulatus nende kullatootmine 325 tonnini. Regiooni suurimate kullakaevandajate edetabeli tipust leiab aga ka kaks naaberriiki – Soome ja Rootsi.

Kusjuures Soomes asuv Kittilä kaevandus on üks Euroopa suurimaid. Rootsis toodetakse kõige rohkem kulda Aitiku kaevanduses. Esiviisikust leiame ka Bulgaaria, kelle jaoks on kuld üks olulisemaid ekspordiartikleid.

Eestis leidub kindlasti kulda

Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloog Valter Petersell ütles 2017. aastal Postimehele, et Nõukogude perioodil tehti kulla analüüse maapinna lähedal asuvast diktüoneemakildast, mis asub Eestis 5-25 meetri sügavusel ning samuti kristalse aluskorra kivimitest (ca 150 meetri sügavusel). “Need üksikud analüüsid, mis on tehtud, näitavad, et kulda on kindlasti Eestis olemas, esmajärjekorras diktüoneemakildas,” ütles Petersell.

Peterselli sõnul peaks selleks, et kulla kaevandamine ära tasuks, olema kulda 4-5 grammi tonni kohta. Tema teadmiste kohaselt on Eesti potentsiaalsetes leiukohtades tonni kohta kuni gramm kulda.

Hilisemad uuringud on aga näidanud, et potentsiaal väärismetallide kaevandamiseks Eestis on arvatust suurem. Milline on see potentsiaal ja kas meist võiks saada Euroopa üks suurimaid kullakaevandajaid?

Uuringute järgi leidub Eesti maapõues kulda ja hõbedat arvatust rohkem

2022. aastal avaldas Eesti Geoloogiateenistus uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata Kirde-Eestis Jõhvi lähedal magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi leviku ulatust. Ühtlasi leiti, et maapõues on ka kulda ja hõbedat – ja selle potentsiaal on arvatust suurem.

2023. aastal avaldatud Eesti Geoloogiateenistuse Eesti strateegiliste maavarade otsingute ja uuringute teekaardis leiab kulla ja hõbeda metallide loendist, mille otsingud on praeguste teadmiste kohaselt põhjendatud.

Potentsiaalse levialana on Eesti Geoloogiateenistus välja toonud Tallinna, Tapa ja Jõhvi tsoonid.

See tähendab, et väärismetallide kaevandamise potentsiaal ja majanduslik mõttekus selgub edasiste uuringute käigus. Eelmise aasta alguses sai Eesti Geoloogiateenistus 6,1 miljoni euro suuruse lisarahastuse edasiste uuringute jätkamiseks.

Loe pikemalt: Tavid.ee

Autor: Mait Kraun

Toimetas Mariann Joonas