Eesti Proviisorite Koda saatis Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja fraktsioonidele märgukirja, milles tõstatab küsimuse parlamendi menetlusse antud ravimiseaduse muudatuste mõttekuses ja põhjendatuses. Samuti edastati Riigikogule apteegireformi õiguslik analüüs.

“Eelnõu ettevalmistamisse pole kaasatud ei proviisoreid ega proviisorapteekide omanikke ehkki plaanitavad muudatused puudutavad otseselt meid ning meile seatavaid ootusi,“ ütles Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. “Seetõttu pakub eelnõu ka rohkem küsimusi, kui vastuseid ja on arusaamatu, kuidas soovitavad muudatused hakkavad teenima rahvatervise eesmärke.“

Karin Alamaa-Aasa sõnul pole eelnõus analüüsitud, kuidas on apteegireformile algselt pandud ülesannetega hakkama saadud ega seda, kuidas uus eelnõu ehk reformi tühistamine neid täidetakse. “Kestva apteegireformi ülesanne on rahvatervise huvides kaotada huvidekonflikt ravimite jae- ja hulgimüügist ning pakkuda tervishoiukesksemat apteegiteenust,“ ütles Alamaa-Aas. “Keskseks küsimuseks on toodud apteekide arv Eestis, kuid eelnõus puudub igasugune meetmestik apteekide arvu säilitamiseks. Apteekide arv sõltub ka uue eelnõu järgi apteegiomaniku soovist apteeki pidada.“

Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on ravimiseaduse muudatuse teiseks eesmärgiks riigile kahjunõuete esitamist. “Reformi õiguspärasust on hinnanud nii riigikohus kui ka õiguskantsler ning see on loetud õiguspäraseks, samuti on analoogseid piiranguid hinnanud Euroopa Kohus tunnistanud need Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks ja vajalikuks rahvatervise kaitsel,“ ütles Alamaa-Aas. “Eelnõus pole näidatud, millise seaduse alusel ja millises kohtualluvuses sellised väidetavad kahjunõuded eksisteerivad. Küll on jäetud analüüsimata reformi tagasipööramise põhiseaduslikkusega kaasnevad probleemid ja võimalikud kahjunõuded.“

Eelnõuga pannakse aga alus apteegiteenuse kvaliteedi langemisele, kuna haruapteekidega arvulise piirangu tühistamisega saavad suured apteegiketid valdava osa oma apteekidest muuta madalama teenusenõuete ja -tingimustega haruapteekideks. “Sellega säästavad omanikud raha, kuid see halvendab apteegiteenuse kvaliteeti ja vähendab ravimite kättesaadavust eelkõige kõige haavatavmatele patsiendirühmadele nagu imikud ja kroonilised haiged,“ lisas Alamaa-Aas.

Eesti Proviisorite Koja märgukirja Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja fraktsioonidele saab lugeda siit.

Advokaadibüroo RASK poolt koostatud õigusliku analüüsi apteegireformi teemal saab alla laadida siit.

Telegram soovitab lugeda ka Eesti Apteekrite Liidu juhatuse liikme Kai Kimmeli arvamuslugu.

Foto: EPK/Aron Urb (Kiisa apteek)

Toimetas Sander Soomaa