Eesti Roheline Liikumine (ERL) alustas teavitustööd, et esile tuua kinniste uste taga ja liigselt suurettevõtete osalusel valmiva Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubanduslepingu (Transatlantic Trade and Investment Partnership, TTIP) ohud keskkonnale, inimeste tervisele ja ühiskonnale tervikuna. Euroopas on paljud keskkonnaühendused, ametiühingud ja tarbijad astunud vastu lepingu sõlmimisele ning üle Euroopa on kogutud juba üle 1,5 miljoni allkirja nõudmaks läbirääkimiste peatamist.

Lepingu läbirääkimised on toimunud suletud uste taga ja kuigi kokkulepitut avalikustatakse vähe, on näha, et see võib kaasa tuua Euroopa Liidu standardite alanemise ja seaduste nõrgenemise, kuna kaubandusleppega kaasneb ELi ja USA regulatsioonide võimalikult suur ühtlustamine. Euroopa Liidus on aga näiteks keskkonna-, toiduohutuse-, ja tervisekaitse standardid üldiselt kõrgemad kui USA-s. Samuti annaks leping välisinvestoritele ebaõiglase võimaluse riike spetsiaalsetesse arbitraažikohtutesse kaevata ja sisse nõuda suuri summasid.

Paljudes valdkondades on Euroopa Liidu ja USA lähenemine ohutusele kardinaalselt erinev. “Kui Euroopa Liit järgib ettevaatusprintsiipi ja
nõuab tõendeid ohutuse kohta, arvestades ka keskkonna, eetika ja kodanike nõudmistega, siis USAs lubatakse uusi tooteid turule palju kergekäelisemalt ning keelata saab neid vaid tõendatud riski korral,” selgitab ERL-i kampaaniajuht Piret Väinsalu, “USA põllumajandustööstus on juba pikalt lobitööd teinud, et oma tooteid, näiteks kasvuhormoonidega toodetud liha, Euroopa turule saada ning leping viib neid sellele lähemale.”

Eestis on plaanitav vabakaubanduslepe äärmiselt vähe kajastust leidnud. “See on väga oluline teema, mis mõjutab iga inimese tulevikku: kuidas on kaitstud tema tervis ja ümbritsev keskkond ning millised valikud on tal on edaspidi,” sõnab Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Meriliis Kotkas, “Me kutsume inimesi üles teema kohta rohkem uurima ning ka ise infot levitama, samuti avaldama oma toetust lepingu läbirääkimiste peatamiseks Stop TTIP lehel.”

Korporatsioonide mõjuvõim ja ettevõtete ülemäärased õigused

Jõulised ettevõtete lobigrupid – alates agrotööstusest ja keemiatööstusest ning lõpetades kaevandustööstustega – teevad juba praegu aktiivset lobitööd, et lepinguga vabaneks keskkonna-, tarbija-, ja sotsiaalkaitsenõuded. Suurkorporatsioonid kutsuvad otsustajaid silmnähtavalt üles, et standardeid nõrgendada, kuna see on ilmtingimatu läbirääkimiste eesmärk. Seni, kuni läbirääkimised on salajased, jäävad kahtlused, et korporatsioonidel on tasakaalustamatult suur mõju.

Leping ähvardab anda rohkem õigusi ettevõtetele klausli kaudu, mida kutsutakse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks (ISDS). Kui see klausel saab leppe osaks, siis annab see korporatsioonidele õiguse nõuda kahjutasu salajastes kohtutes ehk arbitraažides, kui nad arvavad, et nende kasumit on ebasoodsalt mõjutanud muutused regulatsioonides või poliitikas. Kahjukulud on potentsiaalselt piiramatud. Kahjutasu saab nõuda isegi oodatavate tulevikukasumite eest.

Olemasolevate investori ja riigi vaheliste lepete kaudu on nafta, gaasi ja kaevandusettevõtted, tuumaenergiatööstus ja farmaatsiatööstus seda juba palju kordi teinud, leides, et nende kasumit on kahjustanud muudatused tervise ja keskkonna regulatsioonides. Selline mehhanism lubab ettevõtetel vaidlustada demokraatlikult kokkulepitud otsused. See ei ole avalikkuse huvides ja ei tohiks olla osa EL-USA kaubandusleppest.

Kaubanduslepet propageeritakse kui võimalust suurendada kaubandust ja investeerimist ning luua töökohti. Sellegipoolest oleks tegelik majanduslik kasu minimaalne ja sealjuures vaadatakse mööda potentsiaalsetest keskkondlikest ja sotsiaalsetest kaotustest. Selle asemel, et pöörata tähelepanud ilmsetele probleemidele praeguses süsteemis, propageerib ettepanek tavapärast äritegevust. Kui suurettevõtted võivad näha kasvavaid kasumeid, siis üksikisikud, ühiskond ja tulevased põlved maksavad selle tõenäoliselt kinni.

Vaata ka:

Allikad ja lisalugemist: Eesti Roheline Liikumine, Avalikult TTIP-st Facebook

Foto: roheline.ee

Toimetas Mariann Joonas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.