Ginter ja Teras kirjeldavad järgnevalt Ühendkuningriigis Lambethis maanteel A23 testperioodi alustanud düstoopilist süsteemi, kus tehisintellektil põhinev kiiruskaamera tuvastab lisaks auto numbrile ja kiirusele ka kõik reisijad, kui palju neid on, kas juht kasutab lubamatult mobiiltelefoni ja kas reisijad kannavad turvavöid. “Kaamera skaneerib kogu auto salongis toimuva, on ühendatud riiklike andmebaasidega ja tuvastab, kuidas on lood kindlustuse ja maksude tasumisega, ” kirjutavad Soraineni juristid. Nad lisavad, et andmeid saaks hakata kasutama rikkujate trahvimiseks: “Ennustatakse väga ulatuslikku positiivset mõju riigieelarvele. Tehinsintellekti abil on kaamera ühendatud ka teiste kaameratega üle riigi. Õiguskuulekatel kodanikel pole karta midagi…”

/—/

Soraineni esindajad tsiteerivad ka jurist Sven Kõllametsa: “/—/. Õigusriigis tuleb eeskätt inimest usaldada, meie liigume sinna, kus me inimest kahtlustame eeskätt ja see pole see riik. Kahtlustav, kontrolliv ja karistav riik oli Nõukogude Liit.”

“Lihtsustatult öeldes oleme taastanud ja üles ehitanud ühe eriti laheda väikese, vaba ja edumeelse riigi. Mitte kõik, mida teeb vana Euroopa, ei ole meile eeskujuks. Ometi saime just teada, et juba sel suvel algab sõiduki keskmise kiiruse mõõtmine kiiruskaamerate vahelisel alal. ERR-i andmete kohaselt olevat tegemist metodoloogilise uuringuga, kus rikkumise käigus trahve ei tehta.

/—/

Vana Euroopa kogemus näitab, et andes riigile vaba voli teostada massilist jälgimist (ing: mass surveillance) saab olla üsna kindel, et ei peatuta vaid hetkel plaanis olevate kaameratega. Seda kinnitavad needsamad Inglismaal kasutusele võetud tehisintellektil põhinevad kaamerad.

/—/

Iga järgmine riiklik jälgimissüsteem suurendab ambitsioone veelgi intensiivsemaks sekkumiseks. On ju jälgimine tõhus viis õigusrikkujate väljajuurimiseks. Nii on targem visata kaikaid kodarasse uutele kaamerasüsteemidele enne, kui need on paigaldatud,” nendivad Ginter ja Teras.