Seoses sündmustega Ukrainas presidendi kutsel pühapäeval erakorraliselt kogunenud riigikaitse nõukogu toetas Euroopa Liidu ja NATO kõige tugevamaid vastumeetmeid Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas. “Ukrainas Krimmi poolsaarel on Venemaa invasioon ja de facto okupatsioon. Venemaa sõjalisel tegevusel Ukrainas või sellega ähvardamisel on mõju kogu Euroopa julgeolekule,” tõdes president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti juhtkond sai üksikasjaliku ülevaate olukorrast Ukrainas, Venemaa relvajõudude senisest tegevusest ning arutas NATO ja Euroopa Liidu koordineeritud ja tugevaid samme, mis aitaksid säilitada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja väldiksid olukorra sõjalist eskaleerumist.

“Tegemist on viimase aja tõsiseima kriisiga Euroopas. Ja kuigi meie inimestel pole praegu põhjust muretseda Eesti riigi julgeoleku pärast, mõjutab see kriis ilmselgelt suhteid Euroopas ning Venemaa-EL-i, Venemaa-NATO ning Venemaa ja maailma suurriikide omavahelist läbikäimist,” ütles president Ilves. “Venemaa kahjustab oma tegevusega iseenda rahvusvahelist usaldusväärsust.”

Riigikaitse nõukogu toetas kõige tugevamaid meetmeid, mida Euroopa Liit ja NATO arutavad praegu vastusammudena Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas. Eesti toetab ka sarnaselt ÜRO Julgeolekunõukogule rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejate Krimmi saatmist.

“Ukraina rahvas ja uus valitsus vajavad praegu kõige enam stabiilsust ja rahvusvahelist toetust, et sellest konfliktist väljuda. Uuel valitsusel on esmatähtis taastada toimiv keskvõim ning julgeolek, mis on eelduseks edasistele poliitilistele ja majanduslikele reformidele,“ sõnas president Ilves.

“Riigikaitse nõukogu istung näitas, et Eesti vastavad ametkonnad omavad Ukrainas toimuvast vajalikku ülevaadet, nad monitoorivad sündmusi 24/7 ja tegutsevad omavahel koordineeritult,” tunnustas riigipea.

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ja kaitseväe juhataja.

Leedu ja Poola president nõuavad NATO artikkel 4 konsultatsioone

Leedu ja Poola president nõuavad pärast Ukraina olukorra pingestumist konsultatsioone NATO asutamisleppe artikkel 4 alusel, sest Venemaa tegevus ohustab kogu piirkonna julgeolekut, ütles Leedu presidendi kantselei pühapäeval. Artikkel 4 ütleb, et NATO liikmed “konsulteerivad üksteisega, kui neist ühe arvates on ohus mis tahes osapoole territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek“.

Poola presidendi pressitalitus ütles pühapäeval, et Komorowski kõneles telefonitsi ka Eesti ja Läti kolleegiga. Toomas Hendrik Ilves ja Poola riigipea keskendusid NATO ja Euroopa Liidu võimalikele mõjusatele sammudele, mis aitaksid säilitada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja väldiksid olukorra sõjalist eskaleerumist, seisis Eesti presidendi kantselei avalduses.

Presidendid väljendasid muret Vene sõjaväe lahinguvalmiduse üle NATO piiride lähedal.Grybauskaitė rõhutas, et Ukraina territoriaalne terviklikkus on rahvusvahelise julgeoleku oluline tingimus. Ta ütles, et pooled peavad austama rahvusvahelisi leppeid ja otsima olukorrale rahumeelset lahendust.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus pühapäevaks kokku alliansi 28 liikmesriigi suursaadikute erakorralise kohtumise. Euroopa välisministrid kohtuvad Brüsselis esmaspäeval.

Ukraina kuulutas välja mobilisatsiooni

Ukraina riiklik julgeolekunõukogu kuulutas pühapäeval välja mobilisatsiooni, kuna Vene president Vladimir Putin ei ole võtnud kuulda maailma liidrite manitsust hoiduda sõjalisest sekkumisest Krimmis, ütles nõukogu sekretär Andri Parubi.

Julgeolekunõukogu andis kaitseministeeriumile korralduse “kutsuda teenistusse kõik need, keda relvajõud hetkel Ukrainas vajavad”, ütles ta ja lisas, et mobilisatsiooni eesmärk on “kindlustada Ukraina julgeolek ja territoriaalne terviklikkus”. Teenistusse kutsutakse ka reservväelased ja Ukraina julgeolekuametnike sõnul on nüüd tähtis kindlustada võimalikult kiiresti vägede võitlusvõime.

Kõrgeid julgeoleku- ja kaitseametnikke koondav nõukogu andis välisministeeriumile korralduse paluda USA-lt ja Suurbritannialt abi riigi julgeoleku tagamiseks.

Jälgi sündmuseid Ukrainas ja uuemaid uudiseid Kyiv Posti pidevalt uueneva artikli abiga.

Allikad: BNS, Presidendi kantselei, Lithuania Tribune, Kyiv Post

Foto: crossed-flags-pins.com

Toimetas Mariann Joonas