Foto: 109474106 © Couperfield | Dreamstime.com

“See algab siit. See algab nüüd.“ Colombia juhitud reformimeelsete riikide koalitsioon kutsus ÜRO kõrgetasemelisel uimastiteemalisel kohtumisel üles lõpetama nurjunud sõda uimastitega; avaldust toetab ka Eesti.

“Pettumustvalmistavast tulemusdokumendist hoolimata andsid ministrite deklaratsiooni vahehindamisel tooni eriarvamusele jäävate riikide hääled, valjud üleskutsed globaalse uimastipoliitika ümberkujundamisele, Viini konsensuse murenemine ning riikide enamiku valmisolek toetada uljast „alternatiivset tulemusdokumenti“,” kirjutab rahvusvahelise uimastipoliitika konsortsiumi IDPC tegevjuht Ann Fordham kokkuvõttes ÜRO uimastikomisjoni tänavusest istungjärgust.

14. ja 15. märtsil pidas ÜRO uimastikomisjon CND pärast viieaastast pausi Viinis esimese kõrgetasemelise kohtumise, millega tipnes 2019. aasta ministrite uimastiteemalise deklaratsiooniga võetud kohustuste ellurakendamisel tehtud edusammude vahehindamine. Kõrgetasemelise kohtumise alustuseks võeti mõneti vaoshoitult vastu „tulemusdokument“, mis pärast kuid kestnud arutelusid sisaldab väga vähe tegelikku hindamist ja ohtralt lõike, mis on kopeeritud valdavalt ÜRO varasematest konsensuspõhistest dokumentidest (rohkem kui pooled lõigud kordavad sõna-sõnalt 2019. aasta ministrite deklaratsiooni). Väga problemaatilisel moel väldib tulemusdokument täielikult uimastitevastase sõja põhjustatud hävitustöö mainimist.

Too selgelt mitte eriti kõrgelennuline dokument ei anna edasi seda, kui lähedale ametlikule murdumisele jõudis läbirääkimiste käigus pikka aega au sees peetud, ent viimasel ajal üha hapram „Viini konsensus“. Pärast seda, kui kokkuleppe saavutamine teksti sisu osas nurjus, esitas CND eesistujariik (Ghana) päev enne kõrgetasemelist kohtumist versiooni sellest vastuvõtmiseks nn vaikiva heakskiidu kaudu. („Vaikiv heakskiit“ tähendab, et pärast 24 tunni möödumist loetakse dokument vastuvõetuks juhul, kui ükski liikmesriik ei esita vastuväiteid.) Paistab, et viledaks kulunud konsensuslikkuse säilitamise nimel otsustasid mõned riigid jätta ellu viimata ähvardused kogu dokument põhja lasta,

Ja lõppude lõpuks ei kujunenud vahehindamise eredaimaks hetkeks mitte too nõrk konsensuspõhine dokument, vaid sellele järgnenud seisukohavõtt 60 riigist* koosnevalt koalitsioonilt, mida juhtis Colombia. Seisukohavõtt kutsub üles reformima rahvusvahelist uimastikontrolli süsteemi, loetleb uimastitevastase sõja katastroofilisi tagajärgi ja rõhutab inimõiguste olulisust:

“Kui soovime mõjutada inimeste, leibkondade ja kogukondade käekäiku kogu maailmas, peame muutma oma nägemust ülemaailmsest uimastipoliitikast nii, et see rajaneks realistlikul tõenduspõhisel hindamisel ja pragmaatilisel reageerimisel. Seega oleme otsustanud rahvusvahelise uimastikontrolli süsteemi ühiselt läbi vaadata ja ümber hinnata nii, et selle ellurakendamisel ilmnevad kitsaskohad leiaksid lahenduse ning me pööraksime seejuures piisavat tähelepanu ühiste eesmärkide ja sihtide saavutamisele inimkonna tervise ja heaolu kaitsmisel. /—/ See algab siit. See algab nüüd.“

Mis kõige olulisem – seisukohavõttu toetasid 27 riiki CND 53-riigilisest liikmeskonnast. Kui Viini konsensus – mida peetakse üldiselt takistuseks täiendavatele edusammudele selles valdkonnas – lõpuks paratamatult kokku variseb, saavaid tulemusdokumentide või otsuste vastuvõtmisel hääletada vaid need 53 liikmesriiki. Tõsiasi, et suurem osa hääleõiguslikest liikmesriikidest toetas Colombia avaldust, tähendab, et seda võib mitmes mõttes pidada vahehindamise “alternatiivseks tulemusdokumendiks“.

Vastureaktsioon ei jäänud olemata – sõjakas Venemaa soovib ka uimastikasutajate vastu edasi sõdida

Ei ole üllatav, et sellele järgnes vastureaktsioon tagurlikumatelt valitsustelt, mis soovivad tungivalt säilitada senist olukorda ja eirata kahjusid, mida praegused poliitilised meetmed põhjustavad.