Foto: roibu / Getty Images + Canva.com

Postimehes ilmus 13. veebruaril artikkel pealkirjaga “Kas oled reservist?! Kui jah, siis võib kaitseväel valmiv plaan ka sind puudutada“, kus tuuakse välja Eesti kaitseväe strateegia uus suund, mis viitab reservväelaste aktiivsele kaasamisele Ukraina konfliktis. Kaitseväe kodulehe andmetel on reservis olevad isikud kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised, kes ei ole kutsealused ega teeni parasjagu kaitseväe- või asendusteenistuses. 

OLULINE MÄRKUS (lisatud 20.02.2023): Postimees on peale käesoleva Telegram.ee artikli ilmumist enda esialgsest veebiartiklist KÕIK Ukrainaga seotud laused eemaldanud, millest me copi+paste tegime või mõne sõnaga ümber jutustasime!!! Kui kellelgi on esialgsest artiklist ekraanikuvasid, palun edastage need meile. Loe antud märkuse täiendust edasi JÄRJEARTIKLIST. 

Postimees kirjutab, et kaitseväe juhtkonnas küpseb plaan, mille järgi kasvaks reservistide roll Eesti sõjaväe argielus hüppeliselt, kõne alla tuleks ka vabatahtlike reservteenistujate kaasamine sõjalistesse välisoperatsioonidesse nii Ukrainas kui ka mujal, näiteks Iraagis.

Kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor Enno Mõts rõhutas väljaandele vajadust aktiviseerida reservteenistus, et toetada Ukrainat sellel kriitilisel hetkel.

Mõtsi sõnul on Eesti kaitsevägi viimastel aastatel jõudnud oma inimressurssi piirimaile. Lahendusena nähakse reservväelaste ulatuslikumat kaasamist, mis eeldab ühiskonnas sügavamaid muutusi mõttemaailmas.

“Peame tolereerima mõtteviisi, et võtame reservistid n-ö tööampsudeks sisse. Kestab see siis nädal, kuu või pool aastat,” ütles Mõts.

Reservväelaste aktiveerimine ja suunamine Ukrainasse ei olevat mitte ainult strateegiline manööver, vaid ka sümbol solidaarsusest Ukrainaga.

Artiklis kiidab ideele teiste hulgas takka ka mitmel korral tsiviilist ekstra välisoperatsioonide jaoks kaitseväe tegevteenistusse ennistatud reservohvitser ja kaitseliidu liige Ilmar Raag, kes leiab, et uuendusest võidaks ühtaegu kaitsevägi ja kogu ühiskond.

Raagi arvates võiks Eestis, sarnaselt mõnele teisele riigile kehtida mudel, kus reservväelasi hoitakse tihedamini õppustega vormis, aga neil lastakse elada ka tsiviilelu: “Vajadusel saab neid suvalisel hetkel näiteks välisoperatsioonile kutsuda.” Samas nendib Raag, et see ei pruugi tähendada head kõigile reservistidele – kõik lihtsalt ei sobi kaitseväelasteks ja osa ei taha olla selliste asjadega seotud.

Loe pikemalt: Postimees

Toimetas Mariann Joonas