Foto: ekraanikuva

NATO DIANA innovatsioonikiirendite võrgustiku esimesel pilootaastal alustab tööd viis esimest kiirendit, mille hulka osutus valituks ka Eesti. Ettevõtetel on võimalik kiirenditesse kandideerida tänavu suvel, veel enne Vilniuses toimuvat NATO tippkohtumist, seisab Tehnopoli lehel. Telegram.ee küsib: kas Eestist on saamas NATO katselabor militaarsetel eesmärkidel?

“Iduettevõtete võimalused arendada kahese kasutusega süvatehnoloogilisi lahendusi meie kõigi turvalisuse kaitseks on DIANA kiirendite peamine ülesanne. Mul on äärmiselt hea meel, et meie pingutused on kandnud vilja ning Eesti on esimeste riikide hulgas, kus taoline ka NATO jaoks uudne kiirendi uksed avab,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. “Usun, et Eesti kaitsetööstusel on palju rakendamata potentsiaali, mida maailm praegustel ebastabiilsetel aegadel kahtlemata vajab ja mida DIANA kiirendi abil ellu viia,“ lisas minister.

“Esimesed valitud teemavaldkonnad kõnetavad väga hästi meie kaitseväge: turvaline andmevahetus, tuvastamine ja seire olid ka nende pakutud teemade seas. Loodame, et siit kiirendist tuleb kasulikke arendusi meie kaitsevõime arendamiseks ja sellest saab hea partnerlus eraettevõtluse ja kaitseväe vahel. Lisaks on tunnustus Eestile, et DIANA Euroopa peakorteri haru saab just Tallinnas olema,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Eesti kiirendit hakkavad ellu viima Teadus- ja ärilinnak Tehnopol koos Tartu Teaduspargi ja ärikiirendi Startup Wiseguys’iga. Kiirendi eesmärk on toetada süvatehnoloogia iduettevõtteid, mis panustavad riiklikku julgeoleku ja kaitsevaldkonda, viies kokku andekad innovaatorid ja uute tehnoloogiate lõppkasutajad. Kiirendis arendatakse kahese kasutusega tehnoloogiaid, st tehnoloogiad on kasutatavad nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel. NATO kiirendi Eestis võimaldab eelkõige Eesti ja lähiregiooni iduettevõtjatel arendada oma toodet ja ärimudelit ning leida koostööpartnereid Alliansi ülesel kaitseturul, mis on tavapäraselt suletud ja kõrge sisenemisbarjääriga.

DIANA kiirendite võrgustikuga ühendatakse mitu siinset uute tehnoloogiate testimiskeskkonda: Tartu Ülikool, TalTech, sihtasutus CR14, Kaitseväe Akadeemia, ettevõte Milrem Robotics, Lennuakadeemia ja Sisekaitseakadeemia. Samuti saavad kõik kiirendis osalevad ettevõtted kasutada ligi sadat NATO riikide testimiskeskust.

Esimesel pilootaastal valitakse kõikide kiirendite peale välja mõnikümmend iduettevõtjat, kes saavad NATO-lt rahalise toetuse oma idee arendamiseks. DIANA kiirendiprogramm koosneb kahest kuuekuulisest etapist. Poole aasta järel jätkavad igas kiirendis vaid kõige lootustandvamad idufirmad, kes saavad selleks täiendavat toetust.

“Nii Tehnopol kui ka meie head koostööpartnerid on kõvasti vaeva näinud, et DIANA kiirendi Eestisse tuleks. See on kahtlemata väga oluline samm Eesti iduettevõtluse jaoks ja ühtib ka meie eesmärgiga toetada maailmamuutvaid tehnoloogiaid,“ lausus Tehnopoli tegevjuht Indrek Orav.

Eelmise aasta lõpus kinnitas NATO DIANA direktorite kogu strateegilised fookusvaldkonnad aastaks 2023, milleks on energia varustuskindlus, turvaline andmevahetus, tuvastamine ja seire. Suve alguses kuulutatakse iduettevõtetele välja konkurss neis fookusvaldkondades lahenduste pakkumiseks, suve jooksul valitakse välja parimad, kellel on sügisest võimalik alustada tööd kiirendiprogrammides.

Lisaks Eestile avatakse tänavu DIANA kiirendid ka Itaalias Torinos, Taanis Kopenhaagenis ja Ameerika Ühendriikides Seattle’is ja Bostonis.

Kas Eestist on saamas NATO katselabor militaarsetel eesmärkidel? Kas sellega on seotud ka riigi soov kiirkorras polügoone laiendada?

Allikas: Tehnopol, NATO

Toimetas Sander Soomaa