Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ongi see oodatud uus poliitiline jõud, kes on valmis praegusele poliitkartellile väljakutset esitama, teatas Mart Helme täna erakonna kongressil peetud programmilises kõnes.

Helme sõnul võis kakskümmend kaks aastat taasiseseisvat Eestit hiljuti küll tähistada priiuse põlistamise päeva, kuid see priiust põlistanud Eesti on kahetsusväärselt kõike muud kui terve ja elujõuline.

Kriisi on Helme sõnul põhjustanud valed poliitilised ja majanduslikud otsused, aga ka “paduliberaalsest ideoloogiast tingitud amoraalsed hoiakud.”

Olukorra parandamiseks kavatseb EKRE valitsusse saades asutada riikliku panga, kuhu koondatakse kõigi riigiasutuste ja omavalitsuste vahendid. See pank toimiks ühtlasi ka pikalaenupangana noorte perede eluasememurede lahendamiseks, kusjuures iga sündinud laps kustutaks 25 protsenti noore pere eluasemelaenust.

Kõrghariduse osas näeb EKRE ette riikliku finantseerimisega tagatud tasuta õppe kõigile neile üliõpilastele, kes sõlmivad riigiga lepingu, millega nad kohustuvad teatud arvu aastaid pärast ülikooli lõpetamist töötama Eesti hüvanguks.

Helme rõhutas ka rahvusriikluse olulisust ja jätkusuutlikkust. “Meie ja ainult meie saame oma rahvuskodus otsustada võõrastega peetavate dialoogide tonaalsuse ja keele üle, samuti ka selle üle, keda ja kui palju me üldse mujalt oma riiki elama lubame,” rõhutas Helme.

Helme sõnul vajavad kõik Eesti valitsused referendumil eesti rahvalt selgete ja arusaadavalt sõnastatud küsimustega uut mandaati euroliidu teemal. “Eesti poliitikud peaks rahvale ausalt tunnistama, et meil on valida, kas jääme nendega, kes loovad Euroopa Ühendriike või liitume nendega, kes soovivad rahvusriikide Euroopat. Konservatiivne Rahvaerakond ei näe Eestil kohta Euroopa Ühendriikides,” kinnitas Helme.

Suhetes Venemaaga pidas Helme oluliseks loobuda järeleandmiste tegemisest. “Siinkohal saab meie seisukoht olla selge ja ühene: valitsus, millesse meie erakond kuulub, ei nõustu Venemaaga viisavabaduse lepingut sõlmima,” rääkis Helme.

Kaitsepoliitikas tuleb Helme kinnitusel vaatamata raskustele jätkata senist kaitsepoliitilist kurssi.

Regionaalpoliitikas pidas Helme vajalikuks agressiivset interventsionismi. “Valitsus peab regionaalpoliitikasse sekkuma nii omavalitsustele piisava tulubaasi tagamisega kui aktiivse tööturupoliitikaga, ettevõtlust käivitavate investeeringute, administratiivsete ümberkorraldustega ja toimiva haridusvõrgu tagamisega,” rääkis Helme.

Helme pidas vajalikuks ka bürokraatia ja sellega kaasnevate sundkulutuste vähendamist, kaudsete maksude langetamist, kuid Eestist välja viidava raha tuluna maksustamist.

Helme kinnitusel on EKRE ainus erakond Eestis, kes seisab tõsimeeli traditsiooniliste pereväärtuste ees. “Meie roll on aidata meie rahval hoida usku endasse, püsida ja kasvada – ning selle kõige juures iseendaks jääda.”

EKRE on Helme sõnul see uus partei, keda kõik on oodanud. “Kõik, kes te unistate paremast Eestist, kõik, kes te jagate meie programmilisi vaateid, ärge vaevake ennast sektantlusega, ärge otsige tühiseid erimeelsusi vaid otsige koosmeelt – ja ühinege meiega,” kutsus Helme üles.

Helme sõnul ei välista EKRE koostööd ühegi eesti poliitilise jõuga, kuid ei tee kellegagi koostööd oma programmilistest eesmärkidest loobumise hinnaga.

Ainsana erakonna esimeheks kandideerinud Mart Helme poolt hääletas 257 kongressi delegaadist 253. Kongress kinnitas ka uue põhikirja, mis viib erakonna struktuuri kattuma riigikogu valimiste ringkondadega, kehtestab valimisnimekirjadele sisevalimised ning annab hääletamis- ja kandideerimisõiguse vaid liikmetele, kellel puudub liikmemaksu võlg.

Seni Rahvaliidu nime kandud erakond otsustas mullu 24. märtsil Põltsamaal toimunud kongressil toetada ühinemist Eesti Rahvusliku Liikumisega (ERL) ja muuta erakonna nime Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks. Äriregistri andmetel on EKRE-l laupäevase seisuga 7834 liiget.

Allikad: BNS, ERR

Toimetas Maarja Aljas