Eelmisel aastal asutatud uus Elurikkuse Erakond plaanib korraldada rahvahääletuse, et selgitada välja, millist asukohta inimesed Rail Balticu raudteele eelistaksid. “Eesti vajab head raudteeühendust naabrite ja Euroopaga. Kuid millise hinna eest,” küsivad nad oma kodulehel, viidates 28. jaanuaril -3. veebruaril 2019 toimuvale hääletusele.

Edasine pärinebki erakonna kodulehelt:

1. Kas toetad Rail Balticu rajamist mõnele olemasolevale raudteetrassile?
2. Kas toetad Rail Balticu rajamist valitsuse planeeritavale trassile?
3. Kas loodusele ja ühiskonnale suurt mõju avaldavate projektide elluviimise peaks otsustama rahvahääletusel?

Hääletusel osaleda saad siin.

Kas rahvahääletuseks pole hilja?
Ei. Seni kuni pole reaalselt maid võõrandama hakatud ja ehitama asutud, on kogu projekt ainult paberil ja reaalseid kahjusid pole toimunud. Praegu on veel võimalik ära hoida suuremate kahjude sündimine.

Millised on rahvahääletusega kaasnevad riskid?
Eesti rahva käest pole küsitud mandaati Rail Balticu trassi valikul, seetõttu on keeruline ennustada hääletuse tulemusi. Elurikkuse Erakond võtab enda poliitikaks lähtuda rahvahääletuse tulemustest. Rahval peab olema õigus kaasa rääkida oma maal toimuvate suurte muutuste osas.

Kas me vajame raudteeühendust Euroopaga?
Kindlasti vajame. Kaasaegsed ühendused naaberriikidega on vajalikud, nii inimeste kui kaupade vedudeks. Samavõrd vajame aga häid siseriiklikke ühendusi. Planeeritav Rail Balticu projekt on mõeldud ainult rahvusvahelise ühenduse loomiseks ilma kohalike peatusteta.

Kas Sa tead, kes ja millistele argumentidele tuginedes on teinud otsuse Rail Balticu trassi valikul? 
Otsus trassivalikuks on langetatud 2011. aasta maikuus, valitsuse istungil. Samal istungil otsustas valitsus kaaluda teisi trassikoridore lähtuvalt nende sotsiaalmajanduslikest mõjudest. Seni pole seda otsust täidetud. Samuti pole võrdlevalt analüüsitud erinevate trassikoridoride keskkonnamõjusid.

Kas Rail Balticu raudtee rajamine mõnele olemasolevatest trassidest on odavam? Tegelikult ei saa me seda hetkel öelda. Ekspertide hinnangul on keskkonnakahjud ja sotsiaalmajanduslikud kulud sel moel väiksemad. Olemasolevates trassikoridorides kuulub maa riigile ja maid ei peaks riigistama. Raudtee alla jäävatel maastikel on keskkonnamõjud juba toimunud, muutunud on alade hüdroloogiline režiim ning elustik on sellega kohanenud. Samuti on koos raudteega välja kujunenud kohalik asustus.

Millised on riskid Rail Balticu praegusel trassivalikul?
Planeeritava Rail Baltic raudtee rahastuse taotlus põhineb EY tasuvusanalüüsil, mida ei saa lugeda teaduspõhiseks dokumendiks. Eksperdid on näidanud, et selles sisalduvad vead viivad enam kui 4 miljardi Euro suuruse puudujäägini projekti tasuvuses. Neid vigu on tunnistanud ka Rail Baltic Estonia meeskond. See tähendab, et projekti üha kasvavad kulud tuleb kanda Eestil. See raha tuleb kõigi teiste riigieelarveliste tegevuste arvelt.

Kes vastutab?
Ei tea.

Kas oled kursis, et…

Sellise ulatusega raudtee rajamine on Eesti jaoks haruldane juhtum.
Suurte otsuste langetamine ei saa toimuda uisa-päisa. Kuid tundub, et just nii see on sündinud. Põhimõtteline otsus trassikoridori valikul langetati ühel Vabariigi valitsuse 2011. aasta maikuu kabinetiistungil.

Minister Aaviksoo ettepanekul otsustas valitsus kaaluda erinevate trassivariantide sotsiaalmajanduslikke mõjusid, kuid seda pole senini toimunud. Sellisel pimedal moel sündis otsus, mille kulud Eesti rahvale on aasta-aastalt kordades suurenenud. Kõik see toimub aga tegelikult meie käsutada oleva raha eest.

Selle raha eest, mida Eesti valitsus on omafinantseeringuna valmis panustama uue raudtee sündi, saaks korda teha kõik olemasolevad raudteed ning taastada Haapsalu raudtee. Nii tekib kahtlusi, kellele tegelikult selline rahapaigutus kasulik on.

Samasuguse ametliku entusiasmi ja hüüdlausetega korraldati ka Saaremaa süvasadama ja Koidula piiripunkti ehitus.
Mõlemad objektid pidid avama meile akna läände ning tooma transiidiäri abil õnne meie õuele. Sel korral on ette võetud tunduvalt kallim plaan. Lootusrikaste nägudega ootavad ehitamise algust paljud omavahel põimunud huvidega ettevõtjad ja poliitikud.

Peale majandusliku kasu peame sellise haardega arenduse puhul silmas pidama mõjusid keskkonnale.
Inimtegevuse mõjul on Maa keskkonnaseisund muutunud ebastabiilseks ning inimkonna olemasolu ohustavaks. Lisaks peidab keskkond endas targa ja säästva kasutuse puhul enam kasu kui laastav majandamine. Seetõttu peab looduslike, elurikaste alade kahjustamine olema väga põhjendatud.

Ligikaudsed arvutused näitavad, et planeeritava uue trassi aladel hävib ökosüsteemide hüvesid kümnete miljonite eurode väärtuses, rääkimata hüvedest, mida rahasse pole võimalik arvestada.

Planeeritava trassikoridori rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamised on tehtud erapoolikult ja pinnapealselt. Näiteks pole praeguseni tehniliselt lahendatud Rääma raba 2-kilomeetri pikkune lõik, kus turba kiht on kohati kuni 10 m tüsedune.

Olemasolevas trassikoridoris on aga raudtee rajamisega kaasnevad keskkonna mõjutused ammu ära tehtud. Uute kahjude juurde tekitamine ei ole mõistlik.

Rahvahääletuse puhul saavad kaasa rääkida eksperdid.
Teaduspõhine otsustusprotsess eeldab, et hääletusele pandavad infomaterjalid on koostatud teaduslikke põhimõtteid kasutades.

See tähendab, et kogu dokumentatsioon peab olema avalikustatud ning kontrollitav ning sisaldama arusaadavalt sõltumatute sama valdkonna ekspertide hinnangute võrdlust.

Riigikogu on vastu võtnud otsuse ehitada Rail Baltic raudtee vaatamata kodanikuühenduste ja asjatundjate poolt osutatud vigadele tasuvusanalüüsides.

Olemasolevate trassikoridoride äärde on välja kujunenud asulad, mille transpordivajadusi on raudtee seni aidanud lahendada. Raha puudusel on aga praeguseks Lelle-Pärnu raudteelõigul reisirongide liiklus peatunud. Selle lõigu äärde jäänud kogukonnad on jäetud uute lahenduste leidmisel omapead nagu varem on juhtunud Haapsalu ning Koidula trassiga.

Rahvahääletust on võimalik läbi viia digitaalselt, nagu ka valimistel saame hääletada digitaalselt. Tänapäeval ei pea nii suurt hulka inimesi puudutavad otsused toimuma saladuselooriga varjatult, hallide seintega kabinettide kinniste uste taga.

Elurikkuse Erakond on oma sisemiste otsuste tegemisel katsetanud otsedemokraatlikku rahvahääletust. ERE programmiliste otsuste jaoks kasutatakse Citizen OS nimelist tarkvara, mis toimib nagu alaline üldkogu. Igaühel on võimalik hääletusele panna mõni tema jaoks oluline teema, leida sellele algatusele toetajad, juhtida arutelu ja hääletusena sündinud otsus on aktsepteeritud ühise otsusena.

Otsused sünnivad läbi avatud arutelude, milleks on antud tähtaeg. Kõigil on võimalik esitada oma seisukoht ja kõik kuulatakse ära.

NB!  Elurikkuse erakonnal on valmimas planeerimisseaduse muutmise eelnõu. Tutvu eelnõu seletuskirjaga allolevas failis.

 ERE Seletuskiri planeerimisseadusele

Tutvu Rail Balticu meediakajastusega allolevatelt linkidelt:

Ametlik Rail Balticu lehekülg:
https://rbestonia.ee/

Rail Balticu kriitikute lehekülg:
https://avalikultrailbalticust.ee/framework/index.php?id=1#Delfis

Bioloog Mart Jüssi: viimased 300 aastat näitab, et loodusressursside kasutamisel on inimesed alati teadmistest ette tormanud. “Seda tehakse usus, et loodus kannatab selle välja ja pöördumatuid kahjustusi ei teki. Samas on need 300 aastat näidanud, et inimene on võimeline küttima mitmeid liike väljasuremiseni.”
https://www.ohtuleht.ee/913251/bioloog-vaalalised-on-valjasuremise-kursil-seda-enam-on-kommertspuugi-otsus-kummastav

Ahto Kaasik: 
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/hiite-kaitsja-ahto-kaasik-rail-balticu-ehitusega-satub-ohtu-700-looduslikku-puhapaika?id=83932751

Mihkel Kangur, Priit Humal:
https://arvamus.postimees.ee/5988667/mihkel-kangur-ja-priit-humal-rail-balticu-raudteeprojekt-muutub-uha-kallimaks

Veel viiteid erinevatele artiklitele leiad ERE kodulehelt.

Mida arvad sina, hea lugeja, kas sellise rahvahääletuse korraldamine aitab Rail Balticu küsimuses lahendusele lähemale jõuda ja pingeid ühiskonnas vähendada?

Allikad: Elurikkuse Erakond, lingid artikli sees

Foto: railbaltic.info

Toimetas Mariann Joonas