Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) poolt käesoleva aasta alguses õiguskantsler Ülle Madisele tehtud avaldus, milles juhitakse tähelepanu praeguse metsateatiste menetlemise korra vastuoludele haldusmenetluse ja hea halduse tavaga, ajendas õiguskantslerit tegema keskkonnaministeeriumile ettepanekut senise menetluskorra parandamiseks, võimaldamaks kõrvalkruntide omanike paremat kaasamist kavandatavatesse raietesse.

Õiguskantslerile tehtud pöördumises juhtis kodanikuühendus tähelepanu MS § 41 lg 6 alusel antud määruse “Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad” vastuolule haldusmenetlusest tuleneva ärakuulamisõigusega (HMS § 40) ja hea halduse tavaga, samuti MS § 41 lg 7, 8 ja 8ˇ1 vastuolule põhiseaduse (PS) § 32 esimese lõikega, kuna need jätavad metsateatise menetlemisel ja registreerimise otsustamisel naaberkinnistute omanike huvid kaitsmata, rikkudes nii naaberkinnistute omandipõhiõigust ehk jättes need omandina kaitseta. Ehkki õiguskantsleri hinnangul puudub vastuolu põhiseaduse ja hea halduse tavaga, kuna Metsaseaduse näol on tegemist eriseadusega, siis leidis Madise, et kõrvalkruntide omanikke oleks mõistlik teavitada senisest paremini.

„Oleks mõistlik kaaluda metsaregistri täiendamist nii, et selles saaks kajastada ka naaberkinnisasjade omanike potentsiaalset huvi teatud piirkonna metsateatiste menetluste vastu,“ selgitas õiguskantsler Ülle Madise kodanikuühendusele saadetud vastuses. „Näiteks võiks olla kinnistuomanikul võimalik registrile teada anda enda huvist piirnevate kinnisasjade osas esitatavate metsateatiste menetluste osas. Kui esitatakse metsateatis, siis saadaks infosüsteem selle kohta huvilisele teavituse. Lähtuvalt menetlusest huvitatud isiku motiividest saaks teavituse saaja esitada ka ise metsateatise või kui ta soovib metsaraiet vältida, siis asuda metsaomanikuga läbirääkimistesse.“ Õiguskantsler lisas, et ettepanek metsaregistri funktsionaalsuse täiendamiseks on keskkonnaministrile nüüdseks ka esitatud.

Kodanikuühenduse poolt viidatud vastuolude kohta selgitas Madise, et kuna metsaseaduse näol on tegemist eriseadusega, siis ei pea metsateatiste menetlus järgima haldusmenetluse üldist loogikat ja menetluskorda. „Metsaseaduse erisuseks saab pidada automatiseeritud menetluskorda, mis tagab metsaomanikele efektiivse metsateatiste menetluse,“ selgitas õiguskantsler. „Efektiivsuse varjuküljeks on aga kolmandate isikute kaasamata jätmine.“

Kodanikuühenduse juristi Sven Antoni hinnangul on seadus alati üldine reegel, mida rakendatakse omakorda üksikjuhtumitele. „Seega sõltumata sellest, kas meil on “tuulevaikuseseadus” või “ilusa vaate” paragrahvid, saab tuulevaikuse ja esteetiliste väärtuste kadu käsitleda kahjuna nii tsiviilõiguslikus kui ka põhiseaduslikus tähenduses. Küsimus on nüüd aga selles, et kas sellise kahju vältimise eest peab hoolitsema riik või peavad inimesed ise asjad omavahel ära klattima nagu soovitas ka õiguskantsler servituutlepingute abil toimida. Meie väide oli aga, et sellises olukorras peab sekkuma riik ja nimelt põhjusel, et tänases olukorras saab sekkuda alles siis, kui juba saag on käima tõmmatud.“

Anton selgitas, et Põhiseaduse § 32 lg 1 seab omandi kaitse põhiõigusena piisavalt selgelt, seega ei saa selle rakendamise käigus ei saa tekkida olukorda, kus see põhimõte ise kuskile ära kaob, olgu tegemist kasvõi erandiga. „Antud metsa funktsioone, millele oma pöördumises viitasime, on Eesti seadusandluses ka tunnistatud, nimelt kaitsemetsa kategoorias, mis 2008. aastal kaotati. Kaitsemetsade hulka kuulusid asulaid või rajatisi õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest kaitsvad metsad, samuti eriti olulised marja- ja seenemetsad, intensiivselt rekreatiivsel põhjusel kasutatavad metsad, looalal, luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul või survelise põhjaveega alal asuvad metsad, tuleohtu vähendavad metsad, mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite metsad ja veel mõnede funktsioonidega metsad.“

Kuna õiguskantsleri sõnul jäetakse kolmandad isikud kaasamata menetluse kiiruse huvides, mis olevat enamike metsaomanike jaoks oluline, siis jääb selline kiirusenõudlus kodanikuühenduse hinnangul nimelt metsanduse puhul arusaamatuks, kuna tegemist on tegevusalaga, mille puhul 10 aastat on väikseim arvestusühik. Raieküpse metsa tekkimine on otseselt aastakümneid ette ennustatav. Seega on ühenduse hinnangul võimalik, et praeguse kinnistupõhise süsteemi asemel olekski otstarbekam taastada metsakorralduskavad, kaardistamaks kindla piirkonna raievõimalusi järgmisel kümnendil ning kõiki kaalutlusi arvesse võttes.

Allikas: Eesti Metsa Abiks

Foto: Pixabay

Toimetas Sander Soomaa