Fotokollaaž: Kairit Leibold/ERR + Andres Tennus Tartu Ülikool / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0 + Canva.com

Endine ja praegune teadusnõukoja juht näivad esindavat erinevaid koolkondi. Kui Irja Lutsar on (tagant järgi) väga paljud koroonameetmed küsimuse alla seadnud, siis Toivo Maimets soovib inimesi taas maskides näha.

Valitsuse teadusnõukoja endine juht, viroloog Irja Lutsar avaldas eilses Postimehes artikli “Vaesuses vähktõbe ei võida. Mõttetute koroonatestide asemel võinuks raha teisiti kasutada“, kus seisab: “Koroonaviiruse pandeemia ajal kulus suur hulk raha PCR testimisele. Isegi ajal kui olid olemas odavamad alternatiivid ning haigus oli ka ilma testita diagnoositav. See on siiski praeguseks lõppenud. Küsitav on ka täiesti tervete inimeste laboratoorne testimine. See ei pruugi olla kulutõhus, ei enneta haigust ja võib tekitada pigem segadust kui selgust.”

Lutsar on varasemalt korduvalt väljendanud, et maskide kandmine peaks olema vabatahtlik ning selle taga olev teadus on väga nõrk. Maskide tagasitoomise vajadust ei ole viroloog sel sügisel või talvel Telegram.ee-le teada olevalt kommenteerinud.

Teadusnõukoja praegune vedur, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles intervjuus Delfile, et rahvarohketes kohtades võiks hakata taas maski kandma, küll mitte (veel) kohustuslikult ning mainis, et maailmast ei ole ka koroonapassid kusagile kadunud.

“Eile (esmaspäeval – EPL) oli meil teadusnõukoja koosolek, kus mõtlesime, kas oleks mõistlik mitme riigi eeskujul tulla tagasi maskide juurde. Meie arust oleks aeg seda soovitada, mitte kohustada, võttes arvesse mitte ainult Covid-19 tõusu, vaid ka teiste hingamisteede viiruste suurenevat lainet. Me tõesti soovitaksime rahvarohketes kohtades, eelkõige ühissõidukites, maski kanda,” ütles Maimets.

Samas rõhutas Maimets, et nõus ka õiguskantsleriga, kes ütleb, et meetmed peavad olema proportsionaalsed.

Maimets avaldas ka lootust, et need ajad, kui mõnesse kohta lubatakse ainult vaktsineeritud inimesi ei tule tagasi, aga samas viitas ta, et rahvusvahelises mõttes ei ole koroonatõend siiski kuhugi kadunud ja mitmel pool nõutakse seda jätkuvalt.

Maimets püüab taas vaktsineerimata inimesi süüdistada

Lisaks ütles Maimets intervjuus, et “Vaktsineerimata inimesed on need, kes meie haiglaid täidavad. Vaktsineerimine aitab kordades hospitaliseerimist vähendada, selles ei ole mingit küsimust.”

Terviseameti viimased COVID-19 andmed seisuga 12.12.2022 näitavad aga, et 49. nädalal sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeritud jagunesid järgmiselt: vaktsineerimata isikuid 33, pooleli oleva kuuriga isikuid 1 ning lõpetatud kuuriga isikuid 38 (samas teisel lehel on teistsugune info: “sümptomaatilise COVID-19 tõttu
hospitaliseeritutest 48 inimest (ehk 60%) olid vaktsineerimata või mitte lõpetatud
vaktsineerimiskuuriga” – toim.).

Surmade osas on numbrid veel rohkem vaktsineeritute poole kaldu: 49. nädalal suri koroonaga 15 inimest, keskmine vanus 82,5 a, neist 4 vaktsineerimata ja 11 vaktsineeritud (5 inimest saanud ühe tõhustusdoosi ja üks teise tõhustusdoosi). Kõikidel olid erinevad kaasuvad haigused/seisundid. Neljal inimesel oli peamine hospitaliseerimise põhjus COVID-19.

Ka nakatunute osas on vaktsineerituid palju rohkem kogu käesoleva aasta lõikes:

Allikas: Terviseamet.ee

Millegi pärast ei ole 19.12.2022 seisuga koroonaandmeid veel avalikustatud.

Maimetsa sõnul on teadusnõukoja praegusele koosseisule tehtud ettepanek sotsiaalministeeriumi poolt, et nad jätkaksid veel ka järgmisel aastal.

Allikad: Postimees, ERR, Delfi, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas