Foto: Andrew Martin / Pixabay 

Kui meretuuleparke rajada rohkem, kui Eestile endale vaja, sõltub nende edu ühendustest naaberriikidega. Halvimal juhul peab seisvatele tuulikutele peale maksma hakkama, vahendab ERR.

 

Siiski ei ole veel ühtegi meretuuleparki Eestisse rajatud, ütles Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv. See tähendab, et merepõhja ei ole veel põhjalikult uuritud.

“Tegelikult me ei tea ka väga täpselt nende kolme esimese projekti puhul, mitu tuulikut, kuhu me need saame panna, millised on need põhja tingimused. Milline on see vundament, mille peale me selle paneme. Kõik see on veel teadmata, et mingisugusest ülejäägist me küll praegu rääkida ei saa,” rääkis Talv.

Arendajate ambitsioon on, et Eestist saaks meretuuleparkide toel elektrienergia eksportija.

“Arendajad ootavad, et riigil oleks selge seisukoht. Palju oleks vaja – see tuleks selgelt välja öelda. Ja samas ka, kas on mingi meede, kuidas seda ressurssi kõige optimaalsemalt kasutusele võtta,” ütles Agabus.

Alles möödunud nädalal ütles saates “Uudis+” majandusminister ning SDE aseesimees Riina Sikkut, et kõiki plaanitud meretuuleparke pole võimalik Eesti võrku ühendada.

Mis ohtusid võivad meretuulepargid endas veel kätkeda?

Telegram.ee soovitab tutvuda järgnevate videotega, millest esimene pärineb Saksa telekanalist ZDF aastast 2018 ja räägib tuuleparkide tekitatud infrahelist.

Teine on paari aasta tagune video, kus energeetikainsener Bill Acker räägib tuuleturbiinide ohtudest:

Lisaks soovitame tutvuda antud dokumendiga Suurbritannia maismaa- ja meretuuleparkidest, kus leheküljel 2 on graafikud, millest nähtub, kui heitlik on tuulegeneraatorite tootmine.

Allikad: lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas