ERR-i intervjuu Telegram.ee-ga, mis ei läinud eetrisse

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. jaanuar 2025 kell 18:13



Fotokollaaž: avdyachenko / Getty Images + ERR + Canva.com

Täna hommikul võttis Telegramiga ühendust ERR-i ajakirjanik Johannes Voltri, kes mainis, et Telegramil tuleb sünnipäev ja soovib teada meie arvamust riigikogus vastu võetud uue rahvatervishoiu seaduse, mis võib mõjutada ka meie tegevust, kohta. Palusime küsimused saata kirjalikult ning ta toonitas, et vastaksime paari tunni jooksul, et jõuaks selle veel täna raadiouudistesse panna. Kui peale lõunat uurisime, et millal saadet kuulata saab, vastas ajakirjanik, et ta veel ei tea ja ilmselt see teema langeb uudistest üldse välja. Igal juhul avaldame Voltri küsimused ja meie vastused ning täname ajakirjanikku, et saime võimaluse veelkord sel teemal mõtiskleda.

 

  1. Kuidas te näete, kuidas sügisel jõustuv rahvatervishoiu seadus Telegrami tööd mõjutab?

Kui lähima 8 kuu jooksul midagi ei muutu, siis peame tegema päris palju muudatusi ja praegusel kujul jätkata ei saa, kui me just ei soovi hakata hiigeltrahve maksma.

 

  1. Saan aru, et seadus ei ole kirjas, et alternatiivmeditsiinist või ohtlikest ainetest rääkimine oleks keelatud. Seadus keelab vaid tõendatult ohtlike ainete reklaamimist, müümist, ohtlike teenuste pakkumist ja otsest üleskutset nende tarbimiseks, sest see seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise.

Kuidas te hindate, kui palju teie veebis praegu on üldse selliseid artikleid, kus terviseamet võib tõlgendada, et tegelete ohtlike ainete reklaamimise või müümisega või ohtlike teenuste pakkumisega?

Siin ongi küsimus, et kes otsustab, mis on ohtlik ja kuidas seadust tõlgendada – et millisel juhul on tegu lihtsalt rääkimisega ja millal üleskutsega. Palusime seaduse meid puudutavaid punkte analüüsida (https://www.telegram.ee/eesti/advokaat-uuest-rahvatervishoiu-seadusest-see-jargib-who-soovitusi-ning-piirab-arvamusvabadust ja https://www.telegram.ee/eesti/advokaat-uuest-rahvatervishoiu-seadusest-vol-2-probleeme-voib-tekitada-ka-keelatud-sisu-arhiivis-hoidmine) ning advokaat Märt Mürk toob välja, et seaduses jäetakse määratlemata mõiste “oht”, mis võib viia normi laia ja subjektiivse tõlgendamiseni ning §15 1. punkt seab piirangud arvamuste väljendamisele, kui avaldus võib olla tõlgendatav üleskutsena. Tõlgendamise õigus jäetakse aga seaduse järgi Terviseametile.

Näiteks ütleb Terviseamet, et MMS (kloordioksiid) on tõendatult ohtlik, samal ajal on sadu teadustöid, mis tõestavad vastupidist. Tuletame meelde, et MMS-i skandaali lõppedes kirjutas Eesti Ekspress (https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73483061/politsei-mms-ei-sandistanud-lapsi): “Neli kuud kestnud uurimise jooksul pole politsei leidnud kedagi, kelle tervise oleks MMS tuksi keeranud.” 2020. aastal ravisid Lõuna-Ameerikas organisatsiooni Comusav kuulunud 3000 arsti edukalt koroonapatsiente kloordioksiidiga ja Boliivias seadustati see aine koroona raviks, MMS-i shotte sai igaüks apteegist osta.

Seaduse järgi on otsustajaks jäetud Terviseamet, kuigi antud amet teeb ise otsuseid tihti vale või vananenud info põhjal. Kui võtta näiteks koroonavaktsiinid, mida alguses reklaamiti kui 95% efektiivseid – kuna ravimifirmad ise nii väitsid – siis nt BMJ-i teadusajakirjanik Peter Doshi kirjutas juba 2020 aasta novembris, et Pfizeri ja Moderna enda data näitab, et nii ei ole (https://blogs.bmj.com/bmj/2020/11/26/peter-doshi-pfizer-and-modernas-95-effective-vaccines-lets-be-cautious-and-first-see-the-full-data/). Meie Telegramis kajastasime seda kohe, Terviseamet hakkas seda tunnistama alles 2022 aastal, kui oli juba ammu selgelt näha, et ka vaktsineeritud haigestuvad.

Samuti need koroonameetmed ja -piirangud. Meie rääkisime kohe alguses, et neist ei ole kasu (tuginedes kaine mõistuse juurde jäänud arstidele, teadlastele ja teistele ekspertidele). Lancetis ilmunud uuringus märgiti sama juba 2020. aasta suvel (https://www.thelancet.com/journals/eclinm/article/PIIS2589-5370(20)30208-X/fulltext). Valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar märkis 2022. aasta suvel toimunud Tartu Ülikooli ja Terviseameti koroonakonverentsil, et maskikohustuse, koroonatõendi ja koolide kiirtestimise kasutuselevõtul ei olnud viiruse levikule praktiliselt mingit mõju (https://www.telegram.ee/eesti/video-irja-lutsar-koroonakonverentsil-piirangutel-ei-olnud-koroona-levikule-moju ). Piirangute “isa” Anthony Fauci tunnistas, et meetmed ei põhinenud teadusel (https://www.dailymail.co.uk/news/article-13481839/dr-anthony-fauci-social-distancing-masks-prevent-covid.html)  jne jne jne.

Ehk siis pea kõik, mis me koroonakriisi alguses rääkisime ja mille tõttu meid sildistati ja tühistati, on tänaseks osutunud tõeks.

Rääkimata sellest, et ravimifirmade ohutusuuringud ei näita alati tingimata ohutust. Hiljutine näide: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120352022/sadade-tuhandete-inimeste-surma-pohjustanud-perekond-peab-maksma-miljardeid-dollareid-kahjuraha

Seega võib Terviseamet meie artiklitest leida nende arust ohtlikku infot hinnanguliselt ligi pooltest, st ca 5000 artiklist ja podcastist.

 

  1. Mis te arvate, kas peate Telegrami artikleid sügisest alates kuidagi muutma, et need ei satuks seadusega vastuollu (a la olete pealkirjade või sisuga rohkem ettevaatlikud, täiendav toimetuslik kontroll jne)? Või teete teie oma tööd ikka nii, nagu olete ka varem teinud, ei muutu midagi?

Vastasime selle suuresti eelmises küsimuses ära, aga tervist puudutavaid artikleid ei saa enam vanaviisi avaldada või kirjutada.

 

  1. Midagi muud huvitavat, mida soovite välja tuua seadusega seonduvalt?

Terviseametis kui seaduses märgitud jõustamisorganisatsioonis tuleb kahelda ka seetõttu, et amet järgib väga truult, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ees teeb. Sealjuures ei arvestata, et sinna on sisse kirjutatud suur huvide konflikt. Nimelt tuleb WHO rahastus üle 80% ulatuses erafirmadelt, st ravimifirmadelt (https://www.who.int/about/funding).

Ja pärast koroonapettust peaks Terviseamet olema viimane, kes peaks tervise teemadel midagi meie eest otsustama. Kes on vähegi rääkinud kaine mõistuse juurde jäänud arstide ja teadlastega, kes töötavad PCR-tehnoloogiaga igapäevaselt, teavad, et tegu oli PCR-testide pandeemiaga ja kui neid kalibreerida midagi leidma, siis kui täna alustada testimist, oleks meil “pandeemia” ka täna (https://www.telegram.ee/eesti/err-kinnitab-seda-mida-telegram-on-kajastanud-ligi-aasta-pcr-testid-on-liiga-tundlikud , https://www.telegram.ee/eesti/teadlased-ja-eksperdid-konverentsil-pandeemia-oppetunnid-koroonameetmed-on-teinud-pigem-kahju-kui-kasu).

Ülereguleerimise tulemusena seisame ka olukorra ees, kus ravimtaime pakile ei tohi müües juurde märkida, et nad midagi raviksid, kuid tablettidele tohib. Samal ajal puuduvad taimedel enamasti, erinevalt tablettidest, ohtlikud kõrvaltoimed.

Me hetkel tegeleme uurimisega, kas ja kuidas on nn alternatiivmeditsiini ja ravimtaimi ja sellega seotud infojagamise punkte uues rahvatervishoiu seaduses võimalik vaidlusta, muuta või ümber pöörata. Nagu meie advokaat ütles, siis sinna on sõnavabaduse ja seeläbi ka ajakirjandusvabaduse piiramine sisuliselt juba sisse kirjutatud.

Probleem ei ole selles, kas Telegram peab uksed kinni panema või mitte. Me oleme seda teinud piisavalt kaua ja võime teha ka midagi muud. Küsimus on selles, et selline teadmisvabaduse piiramine puudutab kõiki inimesi ning ühiskonnas puudub dialoog nendel teemadel ja ei ole ühtegi poliitilist jõudu, kes oleks huvitatud dialoogist, sest kõik on selle koroonapettuse osalised. Ja et sellist poliitilist pettust ei saaks enam toimuda, tuleb selle eest vastutanud inimesed ka vastutusele võtta.

 

Küsimused: Johannes Voltri / ERR

Vastused: Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas / Telegram.ee

 

Uuest rahvatervishoiu seadusest räägime ka Telegrami 12. sünnipäeval, mis toimub 1. veebruaril: https://fienta.com/et/telegram-12-esimene-avalik-sunnipaevapidu

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt