Muudatuse kohaselt tekiks tööandjatel võimalus riskianalüüsi käigus näidatud kõrgema nakkusriskiga ametikohtadel töötavatelt inimestelt nõuda vaktsineerimise või koroona läbipõdemise tõendit või alternatiivina värsket koroonatesti, ütles töö- ja terviseminister Tanel Kiik ERR-i raadiouudistele.

“Käsitleme, et koroonaviiruse laialdase leviku korral peetakse kõrgema nakkusriskiga töökohtadeks neid olukordi, kus töötaja puutub kokku enam kui 50 inimesega ja nendes olukordades on mõistlik eelkõige siis vaktsineerimine testimine või siis vastava tõendi esitamine läbipõdemise, vaktsineerimise või negatiivse testi kohta,” rääkis Kiik.

Kõrgendatud nõuete puhul ei ole tingimata ka piiriks 50 inimest, kui on kõrgendatud ohutusnõuded, rääkis Kiik: “Kui me räägime näiteks sotsiaalhoolekandevaldkonnast, siis võivad olla põhjendatud rangemad meetmed.”

“Kui seal puutud kokku näiteks päeva jooksul küll vähem kui 50 inimesega, aga tegemist on nõrgema immuunsüsteemiga inimestega, eakate patsientidega, siis tegelikult risk on ju suurem. Ja sellest tulenevalt võib, nii nagu näiteks on Tallinna kiirabi teinud, taotleda kõigilt töötajatelt vaktsineerimist. Just nimelt seetõttu, et kohapealseid riske nii töökohaga, toimepidevuse vaates kui ka konkreetsete patsientide jaoks minimeerida,” märkis Kiik.

Kui inimene ei soovi esitada tõendeid või lasta ennast testida, on tööandjal võimalik seniselt hõlpsamalt tööleping lõpetada.

Testi tegemise eest peaks jätkuvalt maksma tööandja, kui töötamiseks vajaliku ohutustegevuse eest. Alternatiivina on tööandjal võimalik tööd ümber korraldada või nõuda näiteks töötajalt maski kandmist, ütles Kiik.

Määruse tekst peaks avalikustatama neljapäeval, kui valitsus ametlikult bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise kinnitab.

Kas Kiigel on ununenud, et ka vaktsineeritud inimesed võivad nakkust edasi kanda?

Antud määrus võib olla eelmänguks kohustuslikele vaktsineerimisele teatud ametikohtadel – vähemalt selliste arenguteni on jõudnud Läti, kus säärane eelnõu on seimis menetluses.

Telegram loodab, et õiguskantsler Ülle Madise teeb üle väga pika aja häält, sest kes siis veel riigi tasandil inimõiguste eest seista võiks?