Paljud unistavad ettevõtjaks hakkamisest, ent ei tea, kuidas seda sammu igapäevase töö kõrvalt astuda. Ettevõtja ja koolitaja Sirle Truuts korraldab aga 18. mail ettevõtluskonverentsi “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt“, kus seda kõike õpetatakse, ja annab samal päeval välja ka samanimelise raamatu.

Teil on huvitav missioon: tahate julgustada inimesi alustama ettevõtlusega palgatöö kõrvalt. Kuidas selline mõttekäik või eesmärk teie ellu tekkis?

See tekkis üle 10 aasta tagasi, aastal 2008, kus olin sunnitud alustama ettevõtlusega palgatöö kõrvalt. Kõigepealt kaotasin töö ja uues töökohas tänu majanduskriisist tingitud palgakärbetele oli mu töötasu väiksem kui mu kohustused. Sõltumata isegi sellest, et omasin kahte kõrgharidust. Tekkis vajadus oma sissetulekute suurendamiseks. Esialgu kaalusin lisatöökohta, kuid meenutasin ülikooliaega, kus lisatöökohast tingitud ülekoormus viis mind haiglasse, ja loobusin sellest mõttest. Seejärel otsustasin hakata ettevõtjaks ja nii see alguse saigi.

Mis valiku te sel hetkel tegite? Mis sorti ettevõttega tegelema hakkasite?

Ma hakkasin pakkuma raamatupidamisteenust ja äriplaanide koostamist väikeettevõtetele. Jõudsin selle äriideeni nii, et hakkasin lihtsalt analüüsima seda, mida ma teha oskan. Selgus, et kuna olin ülikoolides õppinud nii ärijuhtimist, ettevõtlust kui ka õigusteenust, siis olin voolitud väga heaks palgatöötajaks, aga mitte ettevõtjaks. Tänapäevane ettevõtlusharidus on tõenäoliselt palju praktilisem. Hakkasin analüüsima, mida oskan teha ja küsisin endalt: mida ma saan müüa? Ainukeseks asjaks oli minu enda aju ehk minu teadmised, mida ülikoolis õppisin. Läksin raamatupidamise täiendkursusele ja hakkasin tutvusringkonnas rääkima oma äriideest ja nii need esimesed kliendid tulid. Tutvusringkonnast klientide leidmine on heaks esimeseks sammuks, kuna tuttavad ostavad ka sind ennast, mitte ainult toodet. See on oluline eelis konkurentide ees ja seetõttu on sisenemine ettevõtlusesse kergem.

Uuringud näitavad, et enam kui 50 protsenti eestlastest on mõelnud ettevõtlusega alustamisest või vähemalt soovivad seda teha. Mida see teie jaoks tähendab? Ühest küljest on see teile kui ettevõtjale suur turg. Teisest küljest, mida see ütleb rahva kohta? Nii suur hulk eestlasi mõtleb sellele, et olla ise looja, ettevõtja ja oma tööliste ehk teiste inimeste elude eest vastutav.

Mina arvan, et see näitab seda, et meie ühiskond küpseb. Ettevõtluse alustamine tähendab eelkõige vastutamist iseenda eest. Palgatöötajana on vastutus ettevõttel, kus töötad. Ettevõte peab töölepingu raames garanteerima nii töökoha, tööülesanded kui ka sissetuleku. Ettevõtjana peab need ise looma. Teiseks ütleb enesemääratlemise isiksuse- ja motivatsiooniteooria, et inimesel on kolm baasvajadust, millest tulenevalt teeb ta otsuseid. Need on vajadus vabaduse, kompetentsuse ja kuuluvuse järele. Kui midagi nendest on rahuldamata, siis hakkab inimene otsima alternatiive. Seega võib sellest ka järeldada, et palgatöö ei rahulda enam neid vajadusi inimestel. See on ka üks põhjuseid, miks näiteks kaasaegsemad ettevõtted on teinud otsuse kohaneda pigem palgatöötaja järgi, mitte vastupidi (näiteks sobiva töökeskkonna loomine).

Millised on kõige suuremad riskid? Tegelikult me kõik teame, et see on üsna pikk protsess, et jõuda kasumini. Tekib tiim, on tõusud ja langused, kaotatakse ja võidetakse raha, kaotatakse kliente ja tulevad uued kliendid. Eestikeelset väljendit kasutades pole see meelakkumine. Alguses on vaja distsipliini, peale seda on vaja oskust, et arendada toodet või teenust, täiendada. Tuleb arvestada ka kukkumisega ja peale seda on näha, kes on ettevõtluses kangelane ja tõuseb ning kes mitte. Mis on teie arvates, vaadates seda 10 aastat, need kõige suuremad riskid, mille jaoks tuleb olla valmis? Riskid, millest saab üle, aga mis on kindlasti olemas.

Kui vaatan oma kliente, siis sageli nende äriideed tulevad hobist või meeldivast tegevusest, mida nad on teinud. Kuna tegevus on südamelähedane, siis sageli nähakse oma äri läbi roosade prillide. Esimeseks oluliseks riskiks, millega enamik ettevõtjaid ilmselt kokku puutub, on see, et kliendid polegi valmis ostma pakutavat nii, nagu ettevõtjana seda ette kujutasime. Esimeseks väljakutseks on võtta see info vastu emotsioonideta ja hakata mõtlema lahendustepõhiselt. See võib tähendada toote või teenuse muutmist klientide vajadustest lähtuvalt või sobivamat turundustegevuste valikut.

Teiseks järjepidevus. Igal tootel ja teenusel on oma elutsüklid ja seega peame ettevõtjana olema valmis kohanema vastavalt nendele nii nendele tsüklitele kui ka konkurentide tegevusele ja klientide vajaduste muutumisele. Ettevõtluses on edu eelduseks uudishimu säilitamine iseendas. See on justkui sisemine mootor, mis paneb pidevalt otsima uusi lahendusi ja võimalusi.

Kolmas asi on rahaline risk. Kuigi teenuseäris pole vaja alustamiseks väga suuri investeeringuid, siis tootmine sageli eeldab kulutusi enne müügitulusid. Toimetulek ajutiste kahjumite ja müügitulude langustega võib tekitada motivatsiooni langust, mille tulemusel võib kaduda tahe tegutsemiseks. Palgatöö kõrvalt ettevõtlusega tegelemine aitab palju paremini toime tulla võimalike rahaliste kaotustega, kuna inimese põhisissetulek säilib ajutiste tagasilanguste ajal.

Neljandaks on ebarealistlikud ootused. Mind ennast on tohutult aidanud ühe välismaise koolitaja soovitus, et ettevõtluses on sisseelamisperioodiks keskmiselt kaks aastat. Eestis sageli oodatakse tulemusi kohe esimesel või teisel kuul. Kui on olemas pikaajaline visioon iseendast kui ettevõtjast, siis muutuvad ka ootused realistlikumaks ja oleme valmis andma endale aega ettevõtjaks kasvamisel.

Kes on teie konverentsil esinejad ja miks just nemad?

Esinejatevalikus lähtusin teemadest. Üks esinejatest tuleb rääkima ettevõtlikkuseteemal. See on Edu Akadeemia asutaja Roland Tokko. Minu jaoks on ta ääretult inspireeriv ettevõtja, kes julgeb kõige hullemad ideed ka ellu viia.

Teet Torim on samuti muutnud hobi- ja tervisevajadusest lähtuva toote edukaks äriks. Ta räägib, kuidas üks väikeettevõtja võiks jõuda eksportturule.

Üks põnev esineja on veel Egle Raadik-Gonchev, kes räägib teemal “Asukohavaba äri võimalikku Amazoni näitel”.

Andrus Kiisküla, kes töötab Äripäevas digiturunduse valdkonnas, räägib turunduse trendidest väikeettevõttes: mis töötab, mis mitte ja millega arvestada.

Merike Mätas, EAS-i mentor, räägib äri rahastamise eduteguritest läbi praktiliste näidete. Kuidas äritegevusse raha kaasata. Millised on need praktilised väljakutsed, millega on ettevõtjad kokku puutunud.

Psühholoogilisel poolel räägib Katrin Aljuev nii küllusest kui ka psühholoogilisest valmisolekust ettevõtluseks.

Lisaks räägin ise ettevõtlusest palgatöö kõrvalt läbi praktiliste näidete ja soovituste.

Mais ilmub ka minu autobiograafia „Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt“, mis räägib sellest, kuidas ma kasvasin majanduskriisitingimustes ettevõtjaks. Kuna mind paelub väga ettevõtluspsühholoogia, siis olen raamatus keskendunud palju hirmudele ja uskumustele seoses ettevõtlusega.

***

Sirle 5 äriideed kevadeks

Ettevõtluses on edu alustaladeks klientide vajadustele vastavate lahenduste pakkumine ja õige ajastus. Viimasega tuleb eelkõige just arvestada hooajaliste äriideede puhul.

Alljärgnevalt on välja toodud Sirle 5 äriideed, millega tasub alustada just kevadel:

1. Koristusteenus

Kui Sulle meeldib koristamine, siis on kevad just hea aeg selle äriideega alustamiseks. Enamik inimesi soovib oma kodus läbi viia suurpuhastuse, mis sageli hõlmab ka näiteks akende pesu või aia koristust “kolast”, mida enam vaja ei ole. Koristusteenuse pakkumiseks mõtle läbi oma ajaline plaan kevadeks ja edasta info nii oma sõpradele kui tuttavatele. Kuna sageli ei soovita võõrast inimest oma koju lubada, siis on Sul kindlasti konkurentsieelis teiste koristusfirmade ees.

2. Lillede jt. aiataimede müük

Kevadel soovib enamik inimesi oma koju tuua lilli, tähistades nii kevade saabumist. Tee lillede edasimüügi kokkulepped hulgimüügi firmadega ja seejärel müü neid ise edasi. Näiteks võid saata pakkumised lillede ostuks oma tutvusringkonnas erinevatesse ettevõtetesse, kes soovivad oma kontorit kevadeks kaunistada. Lisaks võid ette kasvatada erinevaid aiataimi, mida siis istutamise ajaks huvilistele pakkuda (nt tomati, kurgi, lille jm. taimed).

3. Jalgrataste hooldus

Juhul kui Sul on varasem kogemus jalgrataste müügi ja hooldusega, siis võid kevadel pakkuda jalgrataste hooldusteenust. Jalgrataste hulk tänavapildis on kasvamas ning hea teenuse puhul on püsikliendid tagatud aastateks!

4. Kevad-suve rõivaste müük

Kui Sinu kireks on rõivad ja Sulle meeldib jälgida trende, siis on Sul võimalik hakata nii hooaja rõivaste loojaks kui ka edasimüüjaks. Kui Sinu kirg on rõivad, siis tõenäoliselt tead sa parimaid pakkumisi ja saad nendest kokku panna kollektsioonid, mida pakkuda neile, kellel ei ole aega poodides käia või välismaistest e-poodidest tellida.

5. Puude istutamine

Erinevate istikute sh puude istutamine toimub kevadel ja selles valdkonnas on alati väga suur tööjõupuudus. Paku puude istutamise teenust erinevatele metsafirmadele, kes otsivad kevadeks tööjõudu.

Rohkem infot leiab siit: https://www.hakkanettevotjaks.ee/sundmus/ettevotluskonverents-2019-ettevotjaks-palgatoo-korvalt/

Foto: erakogu

Küsitles: Monika Kuzmina / GoodNews