Fotod: Tarvo Alev Fotostuudio

“Viibisime täna Toompeal ca neli tundi tehes rohkelt pilte ja suheldes inimestega ning olles ühtsed suurusjärgus tuhande inimesega, kes olid samuti vapralt seismas oma põhiväärtuste eest,” kirjutab blogija ja fotograaf Tarvo Alev.

Nüüd mõni hetk tagasi algasid õhtused uudiste saated ja praeguseks hetkeks pole tulnud mitte ühtegi kajastust sellest, mis toimus täna Riigikogu ees, Raekoja platsis, Vabaduse väljakul ja suurel rongkäigul läbi vanalinna.

Mis rahvusest on need meie Eesti televisioonikanalite juhid, uudiste saadete toimetajad, kes arvavad, et hädasti on vaja teha kümneid uudiseid järjest vaktsiinidest, süstimistest ja isegi sellest, kuidas üks tuntud inimene oli taaskord purjuspäi autoroolis, kuid isegi poole sõnaga ei mainita seda, kuidas ca tuhat Eesti inimest kogunes plakatitega Toompeale, et seista oma vabaduse eest.

Kas see pole siis tõesti kajastamist väärt? Samal ajal tuli Eesti Ekspressi / Delfi keegi täiesti üliintelligentne ajugeenius välja arvamusega, et seda Eesti rahva meeleavaldust juhitakse hoopis Venemaalt Kremlist. Sama väide oli 20. märtsil toimunud aktsiooni “Sõidame Eesti vabaks“ kohta, mis toimus samal ajal üle kogu maailma – üle 100 riigi oli teada andnud soovist sellest ettevõtmises kaasa lüüa. Nüüd aga tekib küsimus, kuidas küll Delfi arvates suutis Kreml korraldada niisuguse ettevõtmise kõikides neis riikides?

Ainus vastus on see, et see ei ole Kremliga mitte kuidagi seotud – see on see meie meedia viimane meeleheitlik kaart, kus vaja välja tuua ähvardamine Venemaaga. Oleme seda näinud korduvalt varasemalt küll poliitilises võitluses, küll muudes kampaaniates. Nüüd siis toodi see kaart välja sellel kohal, kus Eesti inimesed seisavad külg-külje kõrval, inimesed tulevad kokku üle kogu Eesti ja üks ajakirjanik võtab jultumuse siduda see hoopis meie riikluse vastasusega.

Meie inimesed seisavad Toompeal juba vapralt kaheksa päeva järjest ja seni on läbi meedia tulnud vaid rohkelt otsest valetamist. Õhtuleht on kirjutanud küll sellest, et maskivastased protestivad ja täna kirjutati, et piirangute vastased kogunevad. Siin on kaks võimalust, kas Õhtulehe toimetajad ja ajakirjanikud on äärmiselt valelikud ja pahatahtlikud või siis on nad hoopis täielikud imbetsillid, kes ei suuda enam kui nädalaga aru saada sellest, mille nimel ja mille eest seisavad meie oma vaprad inimesed iga päev Riigikogu ees.

Ilmselgelt tuleb välja see, kuidas peavoolu meedia teadlikult püüab seda olukorda moonutada, pisendada ning isegi valetada või siis hoopiski ignoreerida. Küll aga oli täna selgelt näha see, et rahvas teab ja inimesed tulevad kohale isegi Eestimaa kaugematest nurkadest. Kes on võtnud end töölt vabaks, kes leidnud võimalused asjatoimetused ümber korraldada, et olla kohal.

Ma ütlen täiesti otse, et see oli täna ikka väga tugev tunne, mis minust läbi voolas, kui kogu see rahvamass ühtses rongkäigus sammus Toompealt alla Raekoja platsile. See oli üsna sarnane tunne sellele, kui laulupeol peale ametliku osa lõppu hakkavad koorid ja rahvas koos laulma just neid laule, mis on kõigil hinges ja lauldakse südamest. Täna valdas mind väga sarnane tunne sellele.

Lisaks tabasin end mõttelt, et seda jõudu, energiat ja väge, mis on nüüd kokku koondunud ja nagu dzinn pudelist välja pääsenud, ei suuda enam ükski Kallas, Ratas ega ka Lanno-Lutsar-Merits kuidagi sinna pudelisse tagasi toppida. Isegi kui riigijuhid on hõivanud nii meedia, kui ka ametkonnad, siis inimesed saavad aru, on enesekindlad ja see vägi ainult kasvab iga päevaga. Järjest enam tuleb juurde neid, kes näevad seda kõike läbi ning julgevad ka enda ja teiste eest välja astuda.

Ma tean, et lisaks Toompeale kogunenud inimestele on väga palju neid, kes ei saanud kohale tulla, kuid elasid kaasa kodudes teistes linnades, endast on märku andnud kümned ja sajad inimesed, kes ei viibi hetkel Eestis ja ei saa tänu piirangutele praegu kohale tulla. Ma ei oska anda täpset hinnangut, kui palju võib ühtselt tundvaid ja mõtlevaid inimesi kokku olla, kuid ma usun, et tegemist on väga suure kogumiga. See on just see inimeste kogum, keda kardavad meie riigiisad kui välku, sest nende jaoks pole midagi hirmsamat sellest, kui rahvas on ühtne ja tegutseb oma südamehääle järgi.

Loe kindlasti ka lugu, mille kirjutasin eile õhtul, kus võtsin kokku selle väidetavalt teaduspõhise jaburduse, mille ajendil seda kõike praegu riigiisade poolt korraldatakse: “On meil pandeemia või ei ole? Vaatame, mida me üldse teame”

Galerii “Me ei lähe ära ja me ei jää vait” (NETS 347 SE)

Tarvo Alev

Allikas: Ühe isa lugu Facebook

Fotod: Tarvo Alev Fotostuudio