MTÜ Igale Lapsele Pere taunib sügavalt viimastel nädalatel ERR kaudu avalikkuse ette toodud juhtumit väikese Martini (nimi muudetud) turvakodu(de)s elamise saagat. Nimelt on 4-aastane poiss elanud üle aasta erinevates turvakodudes, kuigi lapse tädi on taotlenud tema hooldusõigust. “Pärlina” selgus eile, et riigikohtu tsiviilkolleegium lükkas tagasi turvakodus kohtuotsust ootava poisi tädi määruskaebuse kaebeõiguse üle. “Teisisõnu, kohus lähtus seadusest, mille kohaselt eelmiste astmete kohtuotsuseid saaksid vaidlustada üksnes lapse vanemad või vanavanemad, mitte aga tädi. Otsus tehti juhtumit sisuliselt läbi vaatamata,” sedastab ERR.

MTÜ Igale Lapsele Pere tänases pressiteates seisab: “Viimane, 28.juunil teemat kajastav artikkel tõi välja hämmastava fakti – otsekui oleks “uus asenduspere” kogu aeg olemas olnud, sest poisil olevat nendega “kogu aeg hea kontakt” olnud. See näitab, et lapse juhtumi eest vastutavatel ametnikel ei ole olnudki eesmärki lapsele säilitada ega toetada bioloogilise perekonna sidet, mis antud juhtumi puhul on täielikult olemas.

Taunime tugevalt kogu kujunenud olukorda, sest see:

1. häbistab kogu lastekaitse ja seal töötavate ametnike mainet, mis takistab inimeste usalduse tekkimist terve süsteemi suhtes.

2. meie kui kasuperede valdkonnas ühe eestkosteorganisatsioonina ei soovi, et hooldusperesid nähakse kui vägisi armastavatest sugulastest eemal hoitavate laste paigutuskohana.”

“Oleme tõsiselt kurvad toimunu tõttu, sest olukord, kus sisuliselt suletud ring inimesi või lausa üks inimene määrab väikese inimese saatuse, ei ole tõepoolest aktsepteeritav. Olukord, kus kohtule esitatakse poolik ülevaade ja eestkostet soovivat peret ära kuulamata, mille tõttu kohus teeb otsuse mittetäielike andmete põhjal ja tagaselja, kus toimetulevat, tervet elukeskkonda omavat sugulaste peret ignoreeritakse, lapsega kohtunisi piiratakse minimaalse kokkupuuteni ning isegi riigi ja poliitikute sekkumist ja lubadusi ei saa uskuda, selle lapse parimate huvide hindamise mehhanisme ja töövahendeid või hindamise aluseid ette näidata ei ole – ei suurenda Eestimaa perede turvatunnet, vaid tekitab hirmu avaliku sektori vastu, kaose ja usaldamatuse,” on Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith nördinud.

“Ma ei ole seda iialgi teinud – kuid selle juhtumi puhul teen tõesti äärmusliku üleskutse – olemasolevatele hooldusperedele, keda hooldusperede registris polegi palju üle 15-e, boikoteerida seda paigutust ja samuti nõuda põhjuseid, miks turvaliste sugulaste perre last ei anta – kui hooldusperel on hiljem nagunii kohustus bioloogilise perega kontakti hoida,” lisas Snaith.

MTÜ Igale Lapsele Pere on asunud poisi sugulaste peret toetama, regulaarselt külastama, emotsionaalset tuge ja nõustamist pakkuma, samuti algatati vabatahtlike poolt kampaania juristi kulude katteks annetuste kogumiseks.

Juhtumiga saad lähemalt tutvuda siin, siin ja siin.

Ka Telegram saatis antud juhtumi osas päringu sotsiaalministeeriumile ja õiguskantslerile. Esimesest asutusest vastati, et nemad ei saa omavalitsuse töösse sekkuda ja teine ei ole veel vastanud.

Kas lastekaitse on alati laste kaitse?

Oleme Telegramis pikemalt kirjutanud lastekaitseprobleemidest Norras.

Näiteks Norras võttis 2011. aastal lastekaitse ehk Barnevernet 1- ja 3-aastased lapsed ära India perekonnast. Lapsevanemate Anurup ja Sagarika Bhattacharya sõnul seisnesid süüdistused selles, et neid söödeti kätega (võrdsustades seda vägivaldse söötmisega), et nad magavad vanematega ühes voodis (mõlemad on Indias laialt levinud praktika) ning neil on liiga vähe mänguasju. Norra lastekaitse eitas sarnases juhtumis süüdistusi, põhjendades laste äravõtmist “emotsionaalse sidustamatusega“. Selle põhjal tehti Indias dokumentaalfilm pealkirjaga “Terror Norras“. Juhtum tekitas palju pahameelt, kuid alles siis, kui asjasse sekkus India välisministeerium, otsustasid Norra võimud saata lapsed nende onu juurde Indiasse.

Poolas tegutseb Leedu Delfi andmeil eradetektiiv Krzysztof Rutkowski, kes on spetsialiseerunud välisriikide kodanike laste “tagasiröövimisele“ Norra lastekaitselt. Tema lood on nagu seiklusfilmist. Näiteks Larvikis elanud 9-aastane Nikole, kes tema vanemate sõnul ei tulnud ühel päeval lihtsalt koolist koju. Barnevernet oli ta kinni püüdnud ja pannud asendusperre. Vanemad korraldasid salaja lapsele mobiiltelefoni. Ühel pimedal õhtul sai ta sõnumi, et ta end valmis paneks. Laps ootas akna juures. Põõsast ilmus võõras mees ja viskas teise korruse aknasse köie, mida mööda laps alla laskus. Autos kohtus ta oma vanematega. Autode kolonn saatis neid sõidul Poola. Rutkowski sõnul avastasid Norra võimud lapse kadumise, kuid oli juba hilja – ta oli õnnelikult oma kodus Poolas. Ajalehe Aftenposten andmeil on toimunud vähemalt 60 sellist lapse tagasiröövi.

Loodame, et Eestis ei lähe asjad nii drastiliseks nagu on juhtunud Norras ja et avaliku tähelepanu abiga saab väike “Martin” oma tädi pere juurde elama ja ei pea enam hooldekodudes aega veetma. Tõesti ka ametnikud, kas teil südant ei ole, kas teil endal lapsi ei ole???

Allikad ja lisalugemist: MTÜ Igale Lapsele pere pressiteade, ERR (vaata ka samal teemal artikleid loo all, saad kogu saagast ülevaate), lingid artiklis

Foto: Erakogu (ERR)

Toimetas Sander Soomaa