Ajakirjanik Andrei Hvostov ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas märkisid esmaspäeval Tartus peetud arutelul “Venekeelne Eesti patrioot – kes ta on?”, et tulevikus võib Eesti saada vene emakeelega presidendi, vahendab BNS.

Noorteühingu Avatud Vabariik korraldatud ja vabariigi aastapäevale pühendatud seminaril Tartu ja Ida-Virumaa noortele esinenud noortele esinenud Hvostov ja Lukas märkisid, et vene emakeelega president oleks senise lõimumisprotsessi tipphetk.

“Tulevikus võib Eesti teatud tingumustel saada vene emakeelega presidendi,” ütles Lukas. “Esimene president Päts oli vene õigeusku, sai venelastega hästi läbi. Samas kui hakatakse fetišeerima, et vabariigi president peab kindlasti olema venelane, soomlane või sakslane, siis see on halb. Aga kui areng on loomulik, siis ühe-kahe põlvkonna jooksul ei ole see enam nii suur probleem ja võib juhtuda suhteliselt kiiresti. Kes teab, võib olla on tulevane vene emakeelega Eesti president on juba sündinud.”

Lukas lisas, et 1980. aastatel tunti muret eesti keele ja kultuuri säilimise pärast, mis soodustas põlavat suhtumist venekeelsesse elanikkonda. Võis olla teatud paiku ja olukordi, kus vaadati mujalt tulevale inimesele väga viltu. Näiteks praegu on Võsu inimesed rõõmsad, et vene turist tuleb sinna tagasi, ent see pole alati nii olnud.

Vabariik andis rahvale enesekindluse ja inimesed ei keeldu enam teiste kultuuride esindajatega suhtlemast. Praegu on Eestis 95 protsenti probleemidest nii eestlastel kui venelastel ühised. Näiteks ei ole tõsi, et pannakse kiuslikult kinni vaid vene koole, analoogne probleem tekitab ka Saaremaa ja Võrumaa inimestele peavalu.

“Kas Eesti saab vene emakeelega presidendi – raske vastata. Praegu on toimumas murrang. Ilvesel võttis ju kaheksa aastat aega, et jõuda vene keeles lauseni – “Ja vaš president”. Minu teada oli meie president aastaid uhke, et ta ei räägi vene keelt. “Tere, ma olen teie president” vene keeles näitab, et suhtumine on muutumas. Kuid Eesti ühiskond on vananev, konservatiivsus pigem suureneb ja kõik ei oleks valmis aktsepteerima venekeelset inimest presidendina. Noored aga poleks ilmselt vastu ja suhtuks sellesse rahulikult. Teatud võimalused on olemas,” lausus Hvostov.

Hvostovi sõnul on kohalikud venekeelsed elanikud pidevalt kahevahel – kas olla täielikult venelane või eestlane. See tekitab pinget. Üks lahendustest oleks tema arvates uus arusaam, et pole vaja ennast ilmtingitama identifitseerida sajaprotsendiliselt ühe või teisena, võimalik on määratleda end ka vahepealsena.

Üritus leidis aset projekti “Eesti algab Sinust!” raames, mida toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond, Kutuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Avatud Vabariik on poliitiliselt vaba noorteorganisatsioon, mis ühendab üle 1000 inimese, kellest 70 protsenti on vene keelt kõnelevad noored.

Organisatsiooni missiooniks on haridussüsteemi paremustamine, vabatahtliku noorsootöö arendamine ja noorte kaasamine poliitilisse- ja ühiskonnaellu aktiivsete otsustajatena.

Allikad ja lisalugemist: BNS, Noorteühing “Avatud Vabariik” Facebook

Foto: Peeter Langovits, PM/EMF, Scanpix

Toimetas Mariann Joonas