Foto: Greg Montani / Pixabay

Eelmise aasta andmetel kuulub Eestis hasartmängusõltuvuse riskirühma 112 000 inimest ehk 11 protsenti elanikkonnast, seejuures on kasvanud probleemidega noorte osakaal. Aasta lõpus peaks valmima uus reklaamiseadus, kuid hasartmängureklaamide keeldu selle väljatöötamiskavatsuses ei sisaldu, kirjutab ERR. 

Eesti on ka Euroopas hasartmänguprobleemidega riikide seas esikohal. Paraku ei ole see ainus negatiivne edetabel, mille tipu me vallutanud oleme.

Eestis on kasiinomängude mängimine lubatud alates 21. eluaastast, spordiennustuste tegemine 18. eluaastast ja lotopileteid võivad osta vaid üle 16-aastased.

Sellegipoolest on hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tellitud ja Kantar Emori läbiviidud uuringu tulemuste järgi hasartmängudega kokku puutunud lausa 59 protsenti 15-20-aastastest vastajatest. Veelgi enam: 47 protsenti 15-19-aastastest, kes olid viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginud, kuulusid ka riskirühma. See tähendab, et mängimine oli tekitanud neile mõningaid probleeme või oli tegu patoloogiliste hasartmänguritega.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse (HNK) tegevjuht Silver Sternfeldt ütles rahvusringhäälingule, et üle saja tuhande riskirühma kuulujaga on Eesti Euroopas hasartmänguprobleemidega riikide seas esikohal.

“Me ei ole veel ühiskonnana jõudnud sinnamaale, et me oskaks vastutustundlikult mängida ega ka nõuda vastutustundlikku mängu korraldamist,” selgitas ta.

Hasartmängu pakkujatel läheb hästi, huvi mängimise vastu on suur ning turule lisandub pidevalt uusi internetikasiinosid. Näiteks oli eelmisel aastal ainuüksi online-õnnemängudes tehtud panuste ja mängijatele välja makstud võidusummade vahe 350 miljonit eurot. Hasartmängumaksu laekus riigikassasse aastaga 48 miljonit.

Reklaam jõuab eelkõige noorteni

Praeguseks on tekkinud olukord, kus tahtlikult või tahtmatult on suur hulk õnnemängude reklaamist kõige atraktiivsem ja nähtavam just noortele. See on aga omakorda loonud olukorra, kus pooltel hasartmängudega kokku puutunud noortel on probleeme sõltuvusega.

Leevendust võiks tuua uus reklaamiseadus, mis lubamatuid võtteid täpsemalt reguleeriks.

Valitsuserakondade koalitsioonileppesse jõudis kavatsus keelustada kõik hasartmängude reklaamid, kuid selle aasta alguses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsusse see punkt ei jõudnud. Ministeerium on seisukohal, et esmalt tuleb uurida, kas reklaamide keelamine ikka aitab probleemset käitumist vähendada.

Esialgse plaani kohaselt valmib reklaamiseaduse muutmise eelnõu selle aasta lõpuks, muudatused jõustuksid 2025. aasta lõpus.

Teised negatiivsed edetabelitipud

18. juunil avaldas Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamise tulemused, mille kohaselt Eesti kaotab väga suure hooga oma konkurentsivõimet. Tänavuse rahvusvahelise võrdluse järgi on mitu naabrit meid kaugele maha jätnud ning me oleme langenud samasse gruppi Kasahstaniga, märgib Postimees halastamatult.

Antud edetabelis võrreldakse riike eri näitajate alusel, Eesti leiab seal alles 33. kohalt – läinud aastal olime 26. kohal ning aasta varem 22. kohal.

Üldise majanduse seisu järgi on Eesti alles 54. kohal. “Kuna võrdlust tehti vaid 67 maailma riigi kohta, saab öelda, et väga palju halvemaks meil enam minna ei saa,” kirjutab Postimehe majandusajakirjanik Liina Laks. Meie lähiriikidest on Rootsi 6. Soome 15., Leedu 30. ja Läti 45. kohal, meist järgmised on Malaisia ja Kasashtan.

Vaimse tervise halvenemine ja enesetapud

Aastatega on suurenenud noorte osatähtsus, keda vaevavad suitsiidimõtted. Tervise Arengu Instituudi (TAI) elluviidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2022. aasta uuringust selgus, et suitsiidimõtteid esines uuringule eelneval aastal 14% poistest ja suisa 30% tüdrukutest. Ka täiskasvanud elanikkonna hulgas paistavad selle probleemiga silma just noored, 16–24-aastased inimesed.

2022. aastal sooritas Eestis enesetapu 193 inimest. Siin on Eestis suur sooline erinevus: 100 000 elaniku kohta on meeste hulgas ligi neli korda enam enesetappe kui naiste seas. Kuigi suitsiidide üldkordaja on meestel alates 2010. aastatest vähenenud, ületab see oluliselt Euroopa keskmist (2019. aastal 16,7 juhtu 100 000 mehe kohta).

Enesetapud 100 000 elaniku kohta Eestis ja EL-is, 2005–2021. Allikas: TAI, Eurostat

Tuletame meelde, et koroonapettuse tagasilöögina proovis 2021 esimese 2 kuuga end tappa sama palju lapsi kui terve 2020 aasta jooksul. Kui varem oli aasta peale 30 suitsiidikatset, siis 2021. aastal oli see arv ligi 20 kuus, kirjutas tol korral Päevaleht.

Samuti tegid 2020. aastal laste enesetapud musta rekordi: endalt võttis elu kümme alla 17-aastast last. Varasematel aastatel oli see arv keskmiselt neli.

Telegram.ee kirjutas tol korral: “Lapsed ei ole koroonaviiruse riskigrupp. Palun ärme piira nende elusid ega rakenda neile mitte ühtegi meedet, mis nende vaimset tervist võib ohustada!!! Kaotame kõik koroonameetmed!”

Loe hasartmängusõltuvuse kohta pikemalt: ERR

Allikad: ERR, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas