Tänavu septembris oli Eestis 177 veevärki, mille vee­kvaliteet ei vastanud kehtestatud nõuetele, ning alates järgmisest aastast ei tohi Eestis enam sellist joogivett müüa, vahendab Postimeest BNS.  

Neil ettevõtetel on jäänud paar kuud, et viia oma vesi seadustega vastavusse, kuna kõik väljastatud load kehtivad 2014. aasta 1. jaanuarini. Kui sellega hakkama ei saada, on terviseametil õigus ebakvaliteetset joogivett pakkuvate ettevõtete suhtes alustada riikliku järelevalvemenetlust ja nõuda kuni 640 euro suurust sunniraha või algatada väärteomenetlus, mis võib kaasa tuua kuni 3200 euro suuruse trahvi.

Ehkki ligi kümnendik tarbijatest saab veevärgist kvaliteedinormidele mittevastavat vett, pole see terviseameti kinnitusel siiski tervisele ohtlik. “Joogivee mittevastavus indikaatornäitajate osas on enamasti seotud ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega, mis on looduslikku päritolu,” ütles terviseameti spetsialist Kairi Pikk Postimehele.

“Tihti on rauasisaldus suur põhjavee kõrge rauasisalduse või ka vanade raudtorustike tõttu, mis võivad veekvaliteeti märkimisväärselt halvendada,” selgitas ta. Pikk märkis, et probleeme veevärkidega esineb ühtlaselt üle Eesti, mistõttu kindlaid piirkondi esile tuua ei saa. Põhjused, miks ebakvaliteetset vett pakutakse, tema sõnul varieeruvad, kuid tihti on põhjuseks rahapuudus või keerulised omandisuhted.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Knut Tamm ütles Kuku raadiole, et vee maitse Eestis muret ei tee. “Ega see maitse olegi enamasti tunda, maitsega on Eestis väga vähe probleeme. Kõige suurem probleem on ikkagi liigne raua- ja mangaanisisaldus,” ütles ta. Tamme sõnul saab nende ainete liiga suurest sisaldusest koduses vees aimu näiteks selle järgi, et riided tõmbuvad pesus kollaseks.

Terviseameti kinnitusel on liiga palju rauda ja mangaani sisaldava vee joomine ohutu. Miks siis nende ainete sisaldust joogivees vähendada tahetakse? “Sellepärast, et niisugune vesi rikub ka koduseadmeid ja ka juba Eesti Euroopa Liiduga liitumise lepingus on sees, et see peab korda saama,” ütles Tamm.

Olukorda, kus osa Eestist jääb ilma veeta, püütakse tema sõnul kindlasti vältida. “Joogiveega varustamine on ka üks kohalike omavalitsuste ülesannetest ning kui väikestel ettevõtetel on probleeme, võivad nad kindlasti pöörduda kohalike omavalitsuste poole, et jõuda mingisugusele kokkuleppele ja vesi ikka korda saada,” rääkis Tamm Postimehele ja lisas, et Terviseamet ei lähe ühtegi kraani lihtsalt kinni keerama, kui ei ole ohtu inimese tervisele.

Allikad: BNS, Postimees Pluss

Loe ussidest Kunda joogivees: Virumaa Teataja

Foto: extensions.usu.edu

Toimetas Mariann Joonas