Riik peab tagama oma kodanike küberjulgeoleku, et nood saaksid turvaliselt tegutseda internetis ja kasutada teenuseid veebipangandusest digiretseptideni, kirjutas Eesti president Toomas Hendrik Ilves neljapäeval ajalehes International Herald Tribune ilmunud arvamusloos, vahendab BNS.

“Kui erasektor ei soovi võtta tarvitusele vajalikke meetmeid garanteerimaks oma online-tegevuse ausust, peab valitsus sekkuma oma põhilisima ülesande täitmiseks – tagama oma kodanike julgeoleku; st kindlustama nende turvalise identiteedi,” märkis Ilves.

Ilves kirjutas, et võrreldes 2007. aasta aprilliga, kui Eestist sai “esimene teadaolev poliitiliselt ajendatud küberrünnakute sihtmärk”, on IT-sõltuvuse “tohutu suurenemise” tõttu küberrünnakud märksa keerulisemad ja haavatavus suurem. Tema sõnul sõltub pea kogu elukorraldus – alates elektritootmisest lõpetades liiklusjuhtimisega – digisüsteemidest. Seetõttu on küberkurjategijatel “võimalik halvata riik ilma selle kaitsejõude ründamata”.

“Ajal, kui meie privaatsuse ja julgeoleku suurimad ohustajad on kuritegelikud häkkerid ja välisriigid (kes tihtipeale koostööd teevad), oleme jäänud kinni mõtesse, et Suur Vend, meie enda valitsus, on ohuallikaks,” jätkas Ilves.

“See võis nii olla varem, kui ainult riikide valitsused said oma kodanikke jälgida. Tänapäeval võib üksainus häkker pääseda ligi digitaalse ja mittedigitaalse elu kõige intiimsematele detailidele, rahaasjadele ja kirjavahetusele.”

Ilves toob eeskujuks Eesti ID-kaardi süsteemi, mis tema sõnul pakub “kontrollitavat ja usaldusväärset” enesetuvastust.

“Küberjulgeolek ei seisne pelgalt küberünnakute halbade tagajärgede ärahoidmises, vaid ka kõigi nende heade asjade kaitsmises, mida küberebaturvalisus võib meil teha takistada. Tõelist küberjulgeolekut ei tohi pidada lisakulutuseks, vaid võimaluste loojaks, mis kaitseb meie digitaalset elukorraldust,” kirjutas Ilves.

Allikad: BNS, New York Times

Foto: TerraHealth

Toimetas Mariann Joonas