Andrei Lipkin (31) on tegus noormees, kes otsustas paar aastat tagasi hakata looma rahavaba kauplemissüsteemi, milles osalejad saavad osta ja müüa nii tooteid kui teenuseid ja seda kehtivat raha kasutamata. Tänaseks on Ginanet tegutsenud üle poole aasta ja rahulolevaid kasutajaid aina lisandub.

Räägi oma lugu – millega tegelesid varem ja kuidas jõudsid selleni, mida teed praegu?

Olen Sillamäelt pärit. Peale kooli kolisin Tallinnasse, et õppida TTÜ-s ning pärast kooli lõpetamist töötasin omal erialal ehitusel objektijuhina. Kuid juba siis tahtsin töötada enda heaks, et tunda rohkem vabadust. Ehituses polnud selleks kuigi head perspektiivi, sest kapitali ei olnud ja samal ei olnud ka häid suhteid, et alltöövõttu saada.

Tahtsin teha midagi sellist, mis on inimestele vajalik ja endale huvitav. Uurisin tuulegeneraatorite teemat, siis puutusin kokku taimekasvatuse ja hüdropoonikaga ning avastasin, et Eestis ei ole midagi nende jaoks, kes soovivad sellega tegeleda. Ja niimoodi sündis mul sõbraga äriidee. Alustasime absoluutselt nullist, sisse panime vist 11 000 krooni ja töötasime kaua ilma palgata, et lihtsalt äri käivitada.

Ma olen väga õnnelik, et mul on palju sõpru ja vanemad, kes mind alati raskel hetkel on aidanud. Nüüd võin öelda, et tegelen sellega, mis mind huvitab ja mis inimestele vajalik on. Kliendid on alati tänulikud, et me Eestis oleme ja saame neile abiks olla.

Kunagi ammu proovisin endale seada õige eesmärgi elus ja otsustasin, et see ei ole pere või maja, karjäär või raha. Minu jaoks on eesmärk olla õnnelik, aga see tähendab olla terve ja vajalik ning armastada. Ja koos sellega tuleb kõik ülejäänud.

See, et mul on oma äri, ei tähenda, et ma olen rikas ja suplen rahas, pean ennast keskklassiks. Mul nagu enamusel ripub kaelas eluasemelaen, ma just lõpetasin oma ühetoalises korteris remondi, mis kestis viis aastat. Aga ma ei tunne, et raha on mulle väga tähtis. Ma võiksin töötada rohkem ja saada rohkem raha, aga ma tunnen, et minu jaoks on olulisem mu tervis, suhted lähedaste inimestega ja sisemine rahulolu.

Ma näen, et paljud inimesed mu ümber ei ole õnnelikud ja peamine põhjus on see, et nad töötavad sellisel tööl, mis ei paku neile rahuldust ja nad kulutavad sellele liiga palju aega. Ma olen töötanud omal ajal lihttöölisena erinevatel erialadel ja ma tean, mida see tähendab, kui teed igavat tööd vähemalt 8 tundi päevas, kui sul ei jätku aega ja energiat enesearendamiseks ning oma plaanide ja unistuste realiseerimiseks. Sa jooksed nagu orav rattas ja ei saa sellest välja.

Inimestel, kellel juba algusest peale on raha olemas, on kõik palju lihtsam – võib õppida ilma õppelaenuta ja edukamalt, sest ei pea selle kõrvalt töötama, rikkad tuttavad aitavad head alltöövõttu saada, et lihtsamalt raha teenida ja sa hakkad tõmbama raha oma poole, mitte teisi teenima, isegi kui sa ei tee midagi vajalikku inimkonnale. Sa tõmbad tavaliste tööinimeste poolt loodud ressursse, nemad loovad tegelikult väärtused, aga sina arvad, et teed selleks tööd. Muidugi ei juhtu see kõikide rikaste inimestega. Kui moraalsed põhimõtted on paigas, ei hakka sa ära kasutama teiste inimeste nõrkusi ja sellest enda jaoks energiat tootma. Ent ühed ei hakka seda tegema, aga paljud teised hakkavad.

Ma nägin, et see osa ressurssidest, mis pangad, suurkorporatsioonid ja lisavahendajad endale võtavad, on nii suur, et inimestele, kes loovad midagi ja teevad tööd, jääb neist ressurssidest tõsiselt väiksem osa. Seda on raske uskuda, aga see on tõsi. Ja ühes diskussioonis sõbraga sündis meil idee, et kui orgunnida sellist kaubavahetust, kus ressursid ei voola ära ja kust pangad ja vahendajad ei saa midagi võtta, oleks see supermõnus. Ma pole kunagi olnud seisukohal, et ressursid on vaja nagu sotsialismi puhul võrdselt jagada, aga olen kindel, et need inimesed, kes on inimkonnale rohkem vajalikud, peavad rohkem ressurssi saama kui need, kes on kavalad või kellel on alguses suurem kapital.

Kuidas sündis Ginanet? Mis või kes olid su eeskujud?

See kaubavahetussüsteemi idee keerles mul peas paar aastat ja ma püüdsin lahendada sellega seotud probleeme. Ühel ööl, kui und ei tulnud ja ma mõtlesin selle idee peale, loksus kõik paika, kuidas seda realiseerida ja lõpuni viia. Ma võtsin paberi ja pastaka ning hakkasin kirjutama.

Järgmisel päeval helistasin väga heale sõbrale, kes töötas peaprogrammeerijana suures kontsernis ja kellel oli ülikoolikaaslastega oma tarkvarafirma. Ma pakkusin talle selle sotsiaalprojekti idee välja ja kirjeldasin oma kontseptsiooni. Ma ei teadnud veel, kas ma saan selle plaaniga midagi teha, aga olin kindel, et kui mu sõber ütleb, et idee on hea ja toetab mind selle realiseerimisel, siis kukub kõik hästi välja.

Siis koostasin idee esitluse, leppisin Telliskivi loomelinnaku juhatajaga tasuta saali kokku, kutsusin oma tuttavaid, panin ülikoolides üles plakateid, kus oli kirjas, et “Otsime inimesi, kes soovivad maailma paremaks muuta”. Tasapisi hakkasid tekkima inimesed, kes soovisid meid aidata: keegi programmeeris, keegi tõlkis või kujundas või levitas informatsiooni.

Alguses oli väga raske rääkida lihtsalt ideest, kui ei olnud üldse midagi. Mõned vaatasid mind nagu hullu.

Eeskujude kohta, mulle väga meeldib see, mis tegid maailma jaoks sellised inimesed nagu Nicola Tesla, Mahatma Gandhi, Julian Assange, Aleksei Navalnõi.

Mulle meeldib väga ka Wikipedia, millest sain Ginaneti jaoks inspiratsiooni, samuti Facebookist veebilahenduse poole pealt.

Kirjelda, kuidas kaubavahetus Ginanetis toimub?

See on väga sarnane eBay süsteemiga, kõik teevad pakkumisi ja need kuulutused on nähtavad kõikidele. Kõik toimub virtuaalühikutega UM (unit of materiality – materiaalne ühik), mida ei ole võimalik osta raha eest või muul viisil süsteemist välja viia. Sellepärast on need alati kõigil olemas ja neid ei saa vähem olema. Kui saad need ühikud, siis ei saa kasutaja nendega pangalaenu maksta, vaid kulutab neid ainult samasuguste kohalike kasutajate poolt kauplemiseks.

Kui süsteemi tuleb kasutajaid juurde, siis kord nädalas süsteem genereerib ühikud vastavalt keskmisele käibele ja uute kasutajate arvule. Selline boonus jagatakse kõikide aktiivsete kasutajate vahel.

Kuidas töötab Ginanet praegu ja millist tagasisidet oled inimestelt saanud?

Selle aasta aprillis käivitasime saidi ja praegu on seal juba esmased kasutajad olemas, tehingud toimuvad ja igaüks võib seda proovida ja muidugi kasutama hakata. See on absoluutselt tasuta, seal ei ole mingit reklaami ja bännereid, mis segavad su tegevust.

Loomulikult ootame me ka tagasisidet – kuidas teha midagi paremini, mugavamalt, ilusamini, lihtsamalt. Igasugune abi on alati teretulnud. Kui keegi tahab plakatit, et kuskile panna või flaierite pakki jagamiseks, siis kirjutage meile.

Kui see tagasiside kokku võtta, siis 25% ei uskunud või veel ei usu, et seda projekti saab realiseerida ilma finantseerimiseta, nende jaoks on võimatu, et inimesi võib see huvitada. Teised 25% usuvad, et see süsteem varsti keelatakse. Pessimistid peavad ju ka olema, ei saa ilma nendeta!

Aga umbes 50% ütlevad, et see on tõeliselt lahe idee ja soovitavad mitte peatuda ja arendada seda kõikvõimalike vahenditega.

Ma ise ei usu, et inimesed hakkavad väga kiiresti seda kasutama, sest vana süsteem on meie elus liiga sügavalt sees, kõik on üles ehitatud vanamoodi ja paljudele on raske proovida midagi uut, isegi kui nad ei kaota midagi ja see uus on tasuta. Väga tahaks, et see poleks nii, aga ma näen, kui vähe inimesi tuleb süsteemi.

Raha propaganda on väga tugev: võta veel laenu, maksad alles kevadel… kõige soodsam laen… supernutikad telefonid on nüüd kohal, sissemakse 0 eurot jne. Laenud ja kaubad, mida suured korporatsioonid väikese hinnaga peale suruvad, hoiavad meid väga kõvasti selles rahalises süsteemis.

Need, kes on proovinud meie süsteemi, on väga rahul ja õnnelikud, et neil on nüüd selline lisavõimalus oma lemmiktegevuse arendamiseks, klientide leidmiseks ja tasuta reklaami tegemiseks. Nad töötavad selles süsteemis ainult enda kasuks ja inimkonna huvides, mitte toites pankasid ja suurkorporatsioone.

Kas sinu arvates on vene noortel Eestis samasugused võimalused kui eesti noortel?

Ma arvan, et eestlastel on rohkem võimalusi ainult poliitikas või sellistes valdkondades, kus jagatakse riigiraha. Kui ma töötasin ehitusfirmas, nägin, et riigihanked saavad enamasti need firmad, kelle omanikud ja projektijuhid on eestlased, siin muidugi mängivad rolli ka tutvused ja keelekeskkond.

Tavalises elus ei ole see nii tähtis ja inimestele on olulisem, milline inimene sa oled, kuidas sa teed oma tööd, kuidas suhtled teistega. Tavalistes kauplemissuhetes tähendab rohkem hind ja kvaliteet, ja siis on venelastel võib-olla isegi rohkem võimalusi, sest nad saavad suhelda nii vene kui ka eesti keeles. Kui klienti ei saa teenindada selle pärast, et teenindaja ei saa aru, mis ta tahab, siis selline teenindaja on muidugi halvem. Siin ei loe isegi mitte keeleoskus, vaid tahtmine koostööd teha.

Ma olen näinud teistes riikides, kuidas inimesed tahavad suhelda sinuga, aidata või müüa sulle isegi siis, kui nad ei oska su keelt. Nad püüavad oma keeles sulle seletada ja kätega näidata.

Mida soovitaksid eestlastele, kes ei oska vene keelt, aga tahaksid venelastega suhelda.

Õppida keelt. Rohkem suhelda, kui mitte vene, siis inglise keeles. Ei ole vaja karta venelasi. Igas rahvas on oma lollid ja ebastabiilsed isikud, kelle haridus või suhtlemistase on madal. Enamus on ikkagi need, kes tahavad suhelda ja kellega saab leida teemasid arutlemiseks. Ma alati räägin eesti keeles eestlastega, aga te ei kujuta ette, kui suur austus tekib eestlaste vastu, kui nad nad hakkavad sinuga vene keeles rääkima, isegi vigadega ja raskustega. See lähendab.

Mida soovitaksid venelastele, kes ei oska eesti keelt, aga tahaksid eestlastega suhelda?

Samamoodi, tuleb õppida keelt ja rohkem suhelda, mitte karta, otsida inimesi samade huvidega.

Kas rahavaba maailm oleks sinu arvates võimalik?

100% rahavaba vist ei ole. Alati on olemas inimesed, kelle jaoks raha on hea võimalus petmiseks ja orjastamiseks. Rahavabad suhted on juba ammu olemas ja töötavad väga hästi sugulaste ja tuttavate vahel. Tänapäeval, kui tutvuskond on nii laiendatud tänu internetile, on vaja vaid lihtsustada info levitamist – kes mida oskab, ja anda inimestele võimalus selle hindamiseks.

Selleks me teemegi Ginaneti. Raha on selles mõttes juba aegunud, et klient ei saa rahaga teada anda järgmistele klientidele, kas kauba või teenuse kvaliteet oli hea või halb.

Ma olen kindel, et mingi osa kaubavahetust võib toimuda rahavabas süsteemis sellistel aladel, kus tagasiside ja inimeste suhted on tähtsad.

Mida soovid Telegrami lugejatele?

Tehke oma elus seda tööd, mis teile meeldib, siis saate edukaks ja õnnelikuks. Proovige leida teistes inimestes head, mitte ärge otsige vaenlasi nendes. Me kõik oleme sarnased ja kui me hakkame tundma, et teised on samasugused inimesed nagu meie, siis muutub meie elu paremuse poole. Kindlasti proovige Ginaneti süsteemi, me oleme teinud selle ju teie jaoks ka!

Mariann Joonas

Foto: erakogu

Varem rubriigis “Inspireerivad Eesti inimesed” ilmunud:

Isepäise tõeotsija Marlen Annabeli tee õnneliku eluni

Tiina Keldrima – arst, kes usaldab loodusravi

Kassapidaja Ülle Indre, keda kliendid armastavad

Perekond Noor teeb Võrumaal kultuurimõisa