Foto: Andres Tennus / ut.ee

Täna Õhtulehes ilmunud pikas arvamusartiklis ütleb viroloog ja valitsuse teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar, et SARS-CoV-2 tuleb suhtuda nagu igasse teise hingamisteede viirusesse – pandeemia lõpeb siis, kui see saab läbi meie peades. 

Ta toonitab, et SARS-CoV-2 pole enam uus ja raske haigus ning räägib üldiselt pandeemia kulust maailmas ja talle kohaselt kiidab ka vaktsiine.

Ent maskide efektiivsuse osas mainib Lutsar kahte juhtkontroll-uuringut: ühes oli maskide efektiivsus 10% ja teises maskid haigust ei vältinud; modelleerimisel põhinevad uuringud näitasid pisut paremaid tulemusi. Seega on maski kandmine inimese enda otsustada, leiab professor.

Samuti ütleb ta eelmise hooaja andmetele toetudes, et koolide kiirtestimine epideemiat Eestis oluliselt ei mõjutanud. Küll aga oli testimisel tugev emotsionaalne efekt, mis aitas koolid lahti hoida. Lutsari sõnul on lastel/noortel COVID-19 kerge haigus ning eakamate haigestumist laste testimine või distantsõppele saatmine ei väldi.

Soome epidemioloog: pandeemia kestab nii kaua, kui inimesed sellesse usuvad

Soome epidemioloog Jussi Sane ütles põhimõtteliselt sama mis Irja Lutsar nüüd juba käesoleva aasta jaanuaris.

Arvatakse, et Omikron lõpetab pandeemia, aga tegelikkuses on nii, et senikaua, kuni inimesed on hirmul ja sellesse usuvad, jätkub ka pandeemia, arvas Sane.

Isegi kui pandeemia lõppeb, võib hirmu kaotamine olla raske protsess, siin otsustav roll terviseametkondadel ja meedial. Sane sõnul pole näiteks kindel, kas inimeste massiline testimine ja reaalajas nakatumiste tulemuste avaldamine on mõistlik.

Paljud inimesed on praegu hirmul, et tuhat nakatumist päevas ja siis kaks tuhat, aga kui tavalisel gripihooajal inimesi testida, siis on paljudel viirused ninas. Pidevad numbrid ja graafikud hoiavad pandeemiat pidevalt elus, kuigi oht võib olla juba möödas.

Jussi Sane sõnul võib eriti jõukates riikides tulla inimestele üllatusena, et loodus võib kaasajalgi põhjustada surma. Ei taheta tunnistada seda, et vanaemasid ja vanaisasid pole võimalik lõputult elus hoida, ükskõik kui palju neid ka ei süstitaks.

Praegune pandeemia pole igal pool maailmas ühesugune. Näiteks on Sane töötanud Aafrikas, kus nakkushaigustesse sureb igal aastal palju inimesi, kaasa arvatud lapsi. Seal on koroona vaid üks paljudest haigustest ja mitte sugugi kõige ohtlikum. Seal on suhtumine haigustesse teistsugune.

BMJ: pandeemia lõppeb, kui lõpetame numbrite avaldamise ja otsustame, et muud asjad on olulisemad

USA teadlased David Robertson ja Peter Doshi kirjutasid 2021. aasta detsembrikuus teadusajakirjas BMJ (end. British Medical Journal), et pandeemiad ei lõppe nakatumiste arvu langusega, vaid siis, kui neil pole rahva, meedia ja poliitilise eliidi silmis enam uudisväärtust.

Teadlased hoiatasid tol korral, et pidev numbrite avaldamine hoiab pandeemiat elus ning takistab ohutunde kadumist ja normaalse elu elamist. “COVID-19 pandeemia lõppeb, kui lõpetame numbrite avaldamise ja otsustame, et muud asjad on olulisemad. Erinevalt pandeemia algusest ei näidata selle lõppu televisioonis,” märkisid nad.

Allikad: lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas