Euroopa Parlamendi liige, Saksamaa piraadipartei poliitik ja autoriõiguste eestkõneleja Julia Reda kriitiseeris oma veebilehel Eesti kui eesistujariigi kavatsusi autoriõiguse direktiivi eelnõu osas. Tema hinnangul piirab selline plaan väljendusvabadust ja ligipääsu informatsioonile: “See säte ei piiraks üksnes ärisid, vaid ka üksikisikuid, kes avaldavad uudislõike, näiteks blogijaid.”

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand selgitas, et kirjastajate õigusi puudutav peatükk on tõepoolest vastuoluline, kuna seal põrkuvad väga erinevate gruppide huvid: ühest küljest on portaalide pidajad huvitatud sellest, et nad saaksid avaldada võimalikult palju informatsiooni; teisalt on kirjastajad huvitatud sellest, et nende tekstidele viidataks, kuid et nad saaksid selle eest ka tasu; kolmandaks soovivad tarbijad saada kätte vajaliku info.

Vabaühendus Statewatch kirjutas teisipäeval, et kuus liikmesriiki (Belgia, Tšehhi, Soome, Ungari, Iirimaa ja Holland) on seadnud küsimuse alla üleslaadimiste automaatse filtreerimise seaduslikkuse.

Reda kinnitusel avaldas Eesti oma ettepanekud õigustalituse vastust ootamata ning võtmata arvesse suuremat osa välja toodud murekohti: “See on äärmiselt pettumust valmistav, eriti kuna Eestile meeldib end esitleda digitaalse juhtriigina, kellelt võib oodata lähemat tähelepanu võimalikele soovimatutele tagajärgedele, mis kaasnevad halvasti koostatud interneti-seadusandlusega.”

Reda näeb järelvalve-tehnoloogias muuhulgas ohtu privaatsusele: “Kõrgemate arenduskulude tõttu jäetakse sisumonitooringu tehnoloogia valmistamine lõpuks tõenäoliselt paari suure USA pakkuja hooleks, mis annab neile otsese ligipääsu kõikide Euroopa Liidu internetikasutajate käitumisele.”

Praegu pole mingile kokkuleppele veel jõutud, vaid teemat arutatakse töögruppides.

See ei ole esimene Eesti EL eesistujana esitatud vastuoluline ettepanek. Alles kuu aegatagasi kirjutasime, kuidas Eesti esindajate arvates võiks Euroopa Liit saada õiguse kodanike pangaarvete külmutamiseks.