Foto: Tallinna jõuluturg 2015. aastal, Maasaak / Wikimedia Commons

Oslo ülikooli teadlane, immunoloogia osakonna gripi ja adaptiivse immuunsuse uurimisrühma juht Gunnveig Grødeland arvab, et leebemat haigust põhjustav viirusevariant võib olla väljapääs pandeemiast, vahendas norrakeelne MSN 7. detsembril. Omikroni tüvi avastati Lõuna-Aafrikast ja muidugi kasutati uut tüve hirmukülvamiseks, kuigi see ei põhjusta rasket haigestumist. Nagu me täna eelmises uudises kirjutasime, kiirustavad vaktsiinitootjad kohe väitma, et vaja on veelgi rohkem vaktsiine süstida, aga tundub, et sedapuhku pole uuel tüvel pikka pidu. Loodetavasti on Eesti otsustajatel niipalju oidu peas, et nad ei riku mõnusat talvist äraolemist omikronpaanika ja -piirangutega ning rahvas saab rõõmsalt ka avalikus ruumis lumist linna ja jõulumeeleolu nautida.

Norra teadlaste uurimisrühm on alustanud omikroni tüve uurimist ning püüab muu hulgas välja selgitada, kuidas see mõjutab riskirühmi ja kuidas vaktsiin selle eest kaitseb.

“Tõenäoliselt võrdsustatakse koroonaviirus raskusastmelt gripiviirusega. See on alati olemas, kuid põhjustab tavaliselt ainult kergeid haigusi,” ütleb uurimisrühma juht Gunnveig Grødeland, et mutatsioon, mille tulemuseks on kergem haigus ja kiirem nakatumine, võib olla märk koroonatüvest, mida ei pea enam rangete piirangutega püüdma “kontrolli” alla saada.

Omicron sai alguse Aafrikast

Omicroni levides koroonaviiruse juhtumite arv Aafrikas peaaegu kahekordistus, kuid haiglaravile jõudnud inimeste arv Lõuna-Aafrikas, kus uus variant avastati, on endiselt madal, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eile.

Kuigi omikroni tüvega kipuvad WHO sõnul nakatuma just vaktsineeritud inimesed, põhjustab see erinevalt delta tüvest kergemaid haigestumisi.

Aafrika 1,2 miljardist elanikust on vaktsineeritud ainult 7,8 protsenti.

Ei vääri paanikat

Eestis suhtutakse omikroni tüvesse esialgu ilma suurema paanikata. Villu Zirnask kirjutab Delfis, et omikron-tüvi ei vääri paanikat ning loodab, et nii linnapea Mihhail Kõlvart kui ka peaminister Kaja Kallas säilitavad kaine mõistuse ega hakka vähemalt riigisiseselt uue tüve pärast n-ö tõmblema.

“Oxfordi ülikooli ajaloolased on teadusprojektis „Kuidas epideemiad lõpevad?” jõudnud järeldusele, et epideemiate lõpp ei ole ainult meditsiiniline küsimus, vaid tihti hoopis rohkem sotsiaalne kokkulepe. Enamasti pöörduvad inimesed lõpuks lihtsalt oma tavapärapärase tegevuse ja harjumuste juurde tagasi, olles leppinud mõttega, et nüüd on selle või teise haiguse olemasolu elu loomulik osa,” kirjutab Zirnask.

Hirmutamisega reageeriti üle

Seda, et riigid reageerisid uue tüvega hirmutamisega üle, ütles Reutersi vahendusel ka Rahvusvaheline Lennutranspordiliit (IATA), kritiseerides valitsusi reisipiirangute seadmise eest.

IATA hinnangul süvendasid valitsused hirmu omikroni pärast, kui kehtestasid kiiresti reisipiirangud ja kallid koroonaviiruse testimise nõuded.

“Me ei saa sulgeda kõike, kui uus tüvi välja ilmub,” ütles IATA peadirektor Willie Walsh, lisades, et reisikeelud on karistanud riike nagu Lõuna-Aafrika Vabariik selle eest, et nad uue tüve avastamisest teada andsid.

Allikad: msn.com, nst.com.my, ERR, Delfi

Toimetas Sander Soomaa

Foto: (fotol Tallinna jõuluturg 2015. aastal; Maasaak / Wikimedia Commons