Foto: BBC / Public Domain / Wikimedia Commons + RoschetzkyIstockPhoto / Getty Images + Canva.com

Tehislikult ellu kutsutud kliimaministeerium pakub Eesti kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks hulga ideid, nagu näiteks põldude metsastamine, põllumajanduses loomade arvu “stabiliseerimine”, süsinikumaks, ummikumaks, linnade tihendamine ning nullheitega tsoonid Tartus ja Tallinnas jne. Endine majandus- ja peaminister Juhan Parts nimetas aga dokumenti tooreks ja märkis, et kliimapoliitika põhiline küsimus on tegelikult energeetika, mille kohta jätkuvalt mingit plaani ei ole. Ka peaks Partsi sõnul lõpetama inimeste hirmutamise kliimakatastroofiga, vahendab ERR. “Minu üleskutse ettevõtjatele, kodanikuühiskonnale, avalikkusele on see, et mitte lasta end lollitada,” lisas Parts.

Juhan Parts ütles ERR-ile kliimaministeeriumis valminud dokumenti kommenteerides, et see on toores ja näitab teatud nõutust, sest tähtsaim küsimus on kliimapoliitika puhul energeetika, aga selle kohta pole riigil mingit plaani, ehkki avalikult püütakse rääkida, et on.

Tuul ja päike = ebausaldusväärsed energiaallikad

“Plaan peab olema – see, et on energiajulgeolek tagatud, varustuskindlus tagatud, hind konkurentsivõimeline – sellist plaani pole,” tõdes ta.

Ta tõi näiteks Saksamaa, kus on 20 aasta jooksul kulutatud triljoneid eurosid ebausaldusväärsetele energiaallikatele, nagu tuul ja päike, ning nüüdseks jõutud küsimusele, kust tegelikult energiat saada.

“Ja nüüd tahetakse meid samale teele viia,” ei mõistnud Parts.

Transpordi ümberkorraldamine = asendustegevus

Ka transporti puudutavate ideede kohta märkis ta, et tegemist on üksikute asendustegevustega ja Eestis tuleks rakendada neid ideid, mis on end kuskil tõestanud, mitte rääkida meiesuguse hajaasustusega paigas tõukeratastest ja ühistranspordist.

“Loomade arvu stabiliseerimine” on orwellilik

Põllumajanduses peab Partsi sõnul olema tagatud toidujulgeolek ja on küsitav, kas sundkorras saab hakata loomi vähendama.

“Selles tabelis on orwellilik “loomade arvu stabiliseerimine”. Ma ei tea, mis need töörühmad teevad, aga see tundub nagu mingi lasteaiamäng,” lausus ta. “See on mingi soga.”

Inimeste hirmutamise kliimakatastroofiga peab lõpetama

Ka peaks Partsi sõnul lõpetama inimeste hirmutamise kliimakatastroofiga, sest praegu legaliseeritakse hirmuõhkkonnaga sektoritele mingeid eesmärke, mille puhul eraldi küsimus on see, kuidas neile eesmärkidele õigusriigis seaduse normi anda.

“Kui kehtestatakse sektorile eesmärk vähendada kasvuhoonegaase, aga kui nüüd seadust ei täideta, kes siis vastutab? Kui vaatame teiste Euroopa riikide kogemusi, siis enamikul juhtudel neid eesmärke ei täideta, järelikult on igal pool õiguslik voluntarism ja sellega devalveerub ju õigusriigi põhimõte üleüldse,” ütles Parts.

Ta lisas, et kui kehtestada kõik eesmärgid ühe indikaatori järgi, siis see on monoindikaatori türannia: miks me ei püstita eesmärke keskmise palga, majanduskasvu, ühiskonna õnneindeksi suhtes, sama hästi võiks ju luua õnneministeeriumi õnneseadust looma.

Ärge laske end lollitada!

“Minu üleskutse ettevõtjatele, kodanikuühiskonnale, avalikkusele on see, et mitte lasta end lollitada. Peame leidma lahenduse elektrimajandusele. Olemasolev plaan on täiesti vastutustundetu, vähendab varustuskindlust ja konkurentsivõimet. See on mingi väga kitsa ärilobi tulemus, tarbijast keegi ei räägigi. See on fundamentaalne küsimus, mida avalikkus peaks teadvustama täie teravusega,” lausus Parts.

Allikas: ERR

Edastas ja toimetas Mariann Joonas