Foto: Jürgen Randma / riigikantselei

ERR-i uudisteportaalis ilmus 1. oktoobri hommikul Indrek Kiisleri intervjuu Juhan Partsiga, kus ekspeaminister ja endine Euroopa Kontrollikoja liige kritiseeris väga teravas toonis rohepöördele suunatud samme. 

Parts oli kriitiline ka Eestis kavandatava kliimaseaduse suhtes. Tema sõnul on tulemas käsumajandus, mis seab ohtu kogu senise läänemaailma põhialused, samuti võetakse inimestelt vabadusi ja põhiõigusi vähemaks.

Kliimaneutraalsus on utoopia ja katastroofi pole

Partsi arvates on kliimaneutraalsuses majanduslik-tehnoloogiline utoopia: “Muidugi võib tulla tehnoloogiaid, mis lahendusi pakuvad, kuid nii lihtsustatud kujul kliimaprobleemide adresseerimine on vastutustundetu, ma ei taha kasutada sõna – kuritegelik.”

“Kliimaministeeriumi kliimaseaduse eelnõu sissejuhatuses on lause: “teaduses on selles küsimuses kõik selge”. Selle kohta ütles Iiri kirjanik Bernhard Shaw kunagi, et kui segada poliitika ja teadus, siis saame lõpuks ikka poliitika,” põrutas ta.

Parts lisas, et ta on lugenud ÜRO kliimapaneeli tuhandete lehekülgede pikkusi hindamisraporteid, mitte neid kokkuvõtteid, mida ajakirjanduse vahendusel presenteeritakse: “Nendes raportites on palju ebakindlust, andmete puudulikkust, kuna kliimaprotsessid on väga pikaajalised. Põhjuslikud seosed on tihti tõestamata. Suur osa sotsiaalmajanduslikest mõjudest ja pakutavatest niinimetatud lahendustest on pigem arvamuslik, mitte teaduslik. Ma rõhutan, et need lahendused pole teaduslikult evalveeritud. Mingit universumi katastroofi sealt küll ei leia.”

Ta ütles, et me ei tohi lihtsalt lasta end ajupesta: “Eesti ei peaks sellega kaasa minema.”

Tema sõnul on Euroopa Komisjon majanduse konkurentsivõime edendamise kõrvale lükanud ja võtnud põhiprioriteediks on rohepöörde, millele tulevad ja juba on tulnud vältimatult tagasilöögid.

Roheline ei ole tingimata parem

Kõige lihtsam näide on elektriautod, leiab Parts: “Kui võtta elektriautode tootmistsükkel, siis selle keskkonnajalajälg ei ole mingil moel parem kui sisepõlemismootori auto keskkonnajalajälg.”

Ta rääkis ka, et tuuleenergia ei reosta küll nii palju keskkonda, aga kui võtta kogu tootmistsükkel, siis tuulikute kliimapositiivne mõju on sügavalt küsitav: “Isegi OECD on järeldanud, et tuule- ja päikeseenergia tõstab oluliselt süsteemi kulusid ja on lõppkokkuvõttes kõige kallimad energialahendused. Me kulutame selleks Euroopas triljoneid, et majanduslikult kahjulikke tehnoloogiaid kasutusele võtta. Triljoneid!”

Tema sõnul ei too käsumajandusmeetodite rakendamine kliimaprobleemi lahendamisele kaasa suurt midagi positiivset: “Me lihtsustame selle ainult selle CO2 emiteerimisele tootmishetkel, kõik muu lükkame kõrvale.”

Loe pikemalt: ERR

Toimetas Mariann Joonas